Leht: Rail Baltic võib osutuda reaalse konflikti korral kasutuks
Rail Baltic tuleks riigikaitsjatele suureks kasuks, kuid üksnes enne sõjategevuse puhkemist.
Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul on raudtee transpordi aspektist Rail Balticul kindlasti koht Eesti ja NATO sõjalises planeerimises, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Rail Baltic võimaldab suuremahulist vägede, varustuse ja varude liigutamist Euroopast Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Kuna raudtee ehitatakse Euroopa standardi järgi, jääb Poolas ära ajakulukas veermiku vahetus ja see muudab kogu transpordi oluliselt kiiremaks," märkis Karus.
Rail Baltic toetab Karuse sõnul liitlasvägede vaba liikumist Euroopas, nn sõjalise Schengeni toimima hakkamist. "Kui see projekt innustaks tulevikus ka Soomet kaaluma tunnelühenduse rajamist, soodustaks see piirkondlikku strateegilist mobiilsust veelgi," ütles Karus.
Enne reaalse konflikti puhkemist võib kiirest ühendusest Kesk-Euroopaga kasu olla, kuid kui asi läheb tuliseks, on raudteed väga haavatavad.
"Soomusrongid on ajalugu ning ka sajanditagust raudteede sõjalist tähtsust tuleb näha tolleaegse kehvalt arenenud teedevõrgu ja väheste sõiduvahendite olemasolu valguses," selgitas Karus.
Nn kuuma konflikti faasis pole Rail Balticul enam suuremat sõjalist tähtsust, sest raudteed on vaenlase täppisrelvade ja õhuvahendite eest raske kaista.
"Samuti on Rail Baltic põhja-lõunasuunaline, Eesti operatiivruum on aga pigem ida-läänesuunaline, seega otsest operatiiv-taktikalist väärtust sõjategevuses sel projektil pole," tõdes Karus.
Peale selle ei ühildu Rail Balticu Euroopa rööpmelaius Baltimaades kasutatava Vene rööpmelaiusega ning seega ei paku Rail Baltic Karuse hinnangul ka märgatavat võimekuse kasvu, näiteks kui Eesti toetuseks oleks vaja kasutada Läti või Leedu sadamaid, sest seda saaks teha ka olemasoleva raudteetaristuga.
Õhulöökidele üsna kergeks saagiks oleva Rail Balticu kõige nõrgem koht on Poola-Leedu piir. Venemaa Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel asuv Suwałki koridoriks nimetatav maariba on konflikti olukorras keeruline koht igasugusele sõjatranspordile.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescu Kalev Stoicescu sõnul püüab NATO konflikti olukorras kaitsta mitte ainult raudteeühendusi, vaid ka muud kriitilist infrastruktuuri, kuid toetusväed saavad liikuda ja saabuda üksnes nö piisavalt lubavas keskkonnas. "Iseasi, kas raudteeühendus ja ka maanteed üle Suwałki koridori on konflikti olukorras kasutatavad," ütles ta.
Toimetaja: Marek Kuul