"Foorum" küsis, kes "kõrvetas" ära Jüri Luige kandidatuuri (2)

Video
28.09.2016 23:01
Rubriik: Eesti

Tänane ETV saade "Foorum" arutles presidendivalimiste senise käigu üle ning küsis, kes "kõrvetas" ära Jüri Luige kandidatuuri.

Reformierakondlasest välisminister Jürgen Ligi tõdes saates, et Jüri Luik oleks olnud väga hea järglane president Lennart Merile ja Toomas Hendrik Ilvesele.

"Jüri oleks kahtlemata kuningas. Ta räägib väga hästi, ta on väga hea strateeg ja vastab oma kirelt täpselt presidendi põhiseaduslikule institutsioonile. Ütleme nii, et ta astuks väga uhkelt nii Toomas Hendriku kui ka Lennarti suurtesse kingadesse välis- ja julgeolekupoliitikas ja selles visioonis," rääkis Ligi.

"Kersti (Kaljulaid - toim.) puhul, kellest ma pean ka lugu, ma julgen kinnitada kõiki ta võimeid, sealhulgas julgeolekupoliitikas orienteerub ta kiiresti ka detailides, aga mingis mõttes on tema talent isegi raisatud, sest ta kired on olnud siiani natuke teises kohas. Nüüd ta peab seal neid natuke ohjeldama ja natuke nihkuma oma spektris. Aga kindlasti on tema minu jaoks ka väga hea kandidaat," lisas Ligi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski selgitas, et esmaspäeval vanematekogu veel ühestki võimalikust kandidaadist ei rääkinud.

"Parlamendikoridorides ja avalikkuses mõlemad nimed käisid läbi. Kaljulaiu nimi jõudis ajakirjandusse hiljem kui Luige oma, aga parlamendikoridorides arutati neid paralleelselt ja teisipäevaks kujunes lihtsalt olukord, et otsides kahe tugeva kandidaadi vahel laiapõhjalist toetust, sai Kersti seda rohkem. Sellest tulenevalt vanematekogu sellise otsuse ka tegi," selgitas Ossinovski.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles saates, et Jüri Luigele hakati telefoni teel toetust otsima juba laupäeva õhtul pärast valimiskogu. Samas kinnitas ka tema, et esmaspäeva õhtul vanematekogus veel ühtki nime ei nimetatud.

"Vanematekogus lepti kokku, et püüame leida konsensuskandidaadi, kes pole ühelegi fraktsioonidest vastuvõetamatu. Ja lepiti kokku see, et me ei püüa uuesti oma parimate kandidaatidega välja tulla. Esimene pikk samm tagasi oli see, et me kõik loobusime oma esimesest eelistusest. Esmaspäeval kõlas hulgi nimesid, ka meie otsisime endale oma kandiaati, kellega lauda tulla, ja helistasime paarile inimesele, aga saime kindlad "ei"-d. Teisipäeval olid laual vähesed nimed ja Kersti Kaljulaid oli ainus, kelle suhtes ükski fraktsioon ei öelnud, et ta on vastu," rääkis Simson.

Ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et Kaljulaid saavutas vanematekogus suurema ühisosa.

"Aga neid kahte inimest - Jüri Luike ja Kersti Kaljulaidu - ei saa vastandada, mis oli ka viimase kahe päeva jooksul nii mõnegi poliitiku koridorides toimuv tegevus, et kui ühte ei välista, siis oled teise vastu jne. See tegevus ei olnud suunatud kindlasti kas Jüri Luige või Kersti Kaljulaiu toetamisele või äravalimisele, vaid pigem kantuna soovist tegelikult rikkuda jälle kogu protsess, kukutada järjekordselt parlamendis valimisvoor läbi ja viia asi n-ö teadmatusse ja tekitada segadust ja siis proovida õnne valimiskogus. Tegelikult need soovid on veel kuskil olemas, aga ma loodan, et fraktsioonid ja erakondade juhid, kes on oma sõnad andnud, suudavad oma sõna pidada," lisas Tsahkna.

Ta lisas, et Jüri Luik ei ole ju tegelikult kandideerinud presidendiks. "Ta on seda ise väga selgelt öelnud ja kogenud inimesena ta teab seda, et olukord ongi teistsugune. Täna ei ole ju mitte olnud kahe kandidaadi debatte, vaid riigikogu on otsinud konsensnust ja teinud ettepaneku. See on väga erinev olukord sellest, mis on toimunud viimase nelja kuu jooksul," ütles Tsahkna.

Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) juhatuse liige Henn Põlluaas ütles, et erakonnad arutasid tõesti esialgu märksa rohkem nimesid, kui vaid Jüri Luik ja Kersti Kaljulaid. Samas lükkas ta ümber kuulduse, justkui EKRE olekski Jüri Luige kandidatuuri välja käinud ja seejärel oma sõna tagasi võtnud.

"Tegelikult oli see Mart Helme vastus ühe ajakirjaniku küsimusele, kas ollakse nõus ka Jüri Luike kaaluma ja vastus oli, et loomulikult kaalub EKRE teda. Nii et me oleme kaalunud nii Luike kui ka teisi kandidaate. See ei tähenda, et me oleks nad ka esitanud," rääkis ta.

"Kui vanematekogus olid need kaks nime lauale jäänud, siis Kaljulaid sai üleüldise toetuse ja me oleme sellega kaasa läinud siiani, kuni täna kohtusime ja meile tekkis selle tulemusel mõtlemisainet juurde," lisas ta.

Keskerakond välistas Luige, SDE oli valmis mõlemat toetama

Kadri Simson tunnistas saates, et Keskerakonna fraktsioon ei toetanud Luike.

"Meie arutasime fraktsioonis, kuhuni kompromissiga minna saame. Pole ju saladus, et suvel, kui meie kandidaat sisustas presidendi rolli, siis üks meie põhimõte oli see, et järgmine president peaks olema oma mõtete ja tegudega Eestis. Me ei arva, et president peab olema ülemvälisminister ja Jüri Luige kõik tugevused on just välisministri rolli täitmiseks. Tõepoolest, Kersti Kaljulaid on meie jaoks selge kompromiss. Luike ei saa toetada, sest me ootame presidendilt hoopis midagi muud," selgitas Simson.

Jevgeni Ossinovski tunnistas samas, et sotsid olid valmis toetama mõlemat kandidaati.

"Küll aga pole mõistlik rääkida ühe või teise kandidaadi kõrvetamisest. Mina olin üks neist, kes rääkis sellest, kui oluline on jõuda konsensuslikult presidendikandidaadi suhtes ühisele seisukohale parlamendis. Kui meil üks suur erakond ei toeta üht kahest kandidaadist, siis see on väga halb. Seda eeskätt, kui vaadata senist protsessi, siis inimeste ootused on üsna kõrged, kuna tehtud on väga pikka kampaaniat, mõlemad põhiseaduslikud instrumendid on siiani läbi kukkunud. Ma arvan, et uuel presidendil on igal juhul keeruline võita avalikku legitiimsust, saada rahva toetust," rääkis Ossinovski.

"Ma usun, et Kaljulaid saab sellega hakkama, aga kindlasti on talle abiks see, kui need, kes ta valivad, antud juhul riigikogu, oleksid võimalikult ühtsed, et ta tunneks vähemalt seda tuge, et ta ei pea võitlema poliitilise süsteemi sees ja ta saab töötada selle nimel, et võita rahva usaldust," lisas Ossinovski.

Henn Põlluaas lisas, et üks Jüri Luige kandidatuuri "kõrvetaja" võis olla president Toomas Hendrik Ilves, kes tema sõnul helistas fraktsioonide esimeestele ja pakkus välja Jüri Luige nime. "See pole kohane ja arvan, et selliseid asju me tulevikus ei näe," lisas Põlluaas.

Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esimehena aga kinnitas, et temale ei ole president selles küsimuses helistanud.

Vabaerakonna juhatuse liige Heli Künnapas ütles, et tema partei jaoks oli lihtne Kaljulaidu toetada, kuna ta kannab samu väärtusi nagu Allar Jõks, keda erakond varem toetas.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!