Ruhnu 1877. aastal ehitatud tuletorn avatakse külastajatele
Ruhnu 1877. aastal ehitatud tuletorn avatakse külastajatele, kuid samal ajal jääb see ka veeteede ameti kasutusse navigatsioonimärgina meresõiduohutuse tagamiseks.
Torni samaaegne külastajatele avamine ei raskenda majandusministeeriumi hinnangul selle kasutamist meresõiduohutuse navigatsioonimärgistusena.
Tuletorn antakse Ruhnu vallale kasutustasu eest, mis on 10 protsenti vallavalitsuse prognoositud piletitulust ehk 500 eurot aastas. Laekuva tasuga kaetakse osa igapäevaseid tuletorniga seotud kulutusi navigatsiooniohutuse tagamiseks.
Peamised kulud tekivad jooksvast hooldusest ja remondist ning tehnika haldamisest. Ruhnu vallavalitsus peab tagama külastajate ohutuse ning mugavused.
Algselt oli Ruhnu tuletorn puitkonstruktsiooniga, kuid praegune, väidetavalt Gustave Eiffeli projekteeritud metallist tuletorn hangiti Prantsusmaalt Le Havre’ist ning monteeriti kokku 1877. aastal.
Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas.
Varasemalt on külastajatele avatud veel Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu ja Pakri tuletornid.
Toimetaja: Marek Kuul