Uue liiklusseadusega võrdsustatakse tasakaalu- ja invaliikurite kasutajad jalakäijatega

Analoogselt ratastooliga liikumisel loetakse uuendatavas seaduses liikumist abistava sõidukiga liikleja jalakäijaks ning kohaldatakse jalakäija liiklusreegleid. (Foto: freewheelchairinformation.com)
25.07.2016 10:30
Rubriik: Eesti

Liiklusseaduse eelnõu näeb ette tasakaaluliikuritele või piiratud liikumisvõimega inimeste liikumise abivahendite kasutajate võrdsustamise jalakäijatega, kui nende liikurite maksimumkiirus ei ületa 20 km/h.

Uue seadusega on võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h.

Täna kehtivas liiklusseaduses ei ole selliseid nõudeid välja toodud, kuid kuna mõlemad liiguvad elektrimootoriga, siis võib neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.

Muudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ja kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h ehk seega hakkavad uue seadusega kehtima tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele jalakäijate liikluseeskirjad.

Eelnõu järgi muutuvad lihtsamaks tüübikinnituse saamise nõuded ning muudetakse maanteeameti rolli tüübikinnituste andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena.
See tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub lihtsamaks, samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale.

Sellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused, näiteks kui rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks.

Uue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavus. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs.

Selleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.

Samuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Muudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus