Pakosta: mehed koristajapalgale ei lähe

Video
1.12.2016 21:19
Rubriik: Eesti

Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tõdes, et enamik Eesti võrdsusprobleeme on seotud soolise palgalõhega. See tekitab ka ebavõrdset soolist esindatust näiteks õpetajaskonnas, ehkki lapsed vajaksid mõlemast soost eeskujusid.

Volinik Pakosta rääkis saates "Kahekõne", et kuniks koristajapalk on nii madal, nagu ta on, peavad mehed leppima asjaoluga, et spordiklubi riietusruumis töötavad koristajatena naised, kuivõrd mehed sellise palga peale lihtsalt tööle ei lähe.

"Kui teile tundub, et te tahaksite käia spordiklubis, kus koristajaks on mees, siis Eesti olusid arvestades tuleks osta ilmselt umbes kolm korda kallim spordiklubi pääse, sest palkade erinevus naiste ja meeste vahel tuleneb osalt sellest, et päris palju naisi teeb oma haridustasemest päris palju allpool olevat tööd liiga väikese palga eest, kuhu tõesti mehed ei tule," selgitas Pakosta.

Pakosta tõdes, et valdkondades, kus töötavad kas üksnes või valdavalt naised, nagu näiteks haridus, tuleb palgatõus palju visamalt.

"Me oleme maailmarekordi omanikud naisõpetajate osakaalu poolest hariduses. Ühelgi teisel riigil ei ole õnnestunud seda tasakaalu nii paigast ära lüüa kui Eesti Vabariigis," viitas Pakosta naiste suurele osakaalule õpetajaskonnast.

Samas rõhutas ta, et lapsed vajavad ka meessoost eeskujusid, kuna kokkupuudet meestega on paljudel lastel vähe. "Meil on terve rida esimesi klasse, kus ühelgi lapsel ei ela vanemad enam koos,“ väitis volinik.

Samas tõdes Pakosta, et PISA testi tulemused näitavad: Eesti lapsed saavad väga häid tulemusi ka ainult naiste käe all haridust omandades, seega saab õpetajate tööga igati rahule jääda ning lapsed ei ole koolis hädas.

Ta nägi probleemi ka tütarlaste suures osakaalus gümnaasiumiastmes, kus poisid ei suuda tüdrukutega katsetel võrdväärseid tulemusi saavutada. Ta rõhutas, et kusagil ei ole paika pandud, milliste kriteeriumite alusel tuleks katseid korraldada ning neid annaks teha ka nii, et noormehed neis edukad oleksid. Tartu gümnaasiumid kaalusid seetõttu lausa noormeeste eelistamist katsetel, kuid seda plaani tabas avalikkuse kriitika.

"Gümnaasiumis on noormehed selgelt alaesindatud. Tartu koolide vastuvõtukatsed on ikka sellised, et kirjutada tuleb ja rehkendada tuleb - niisuguseid klassikalisi asju tuleb teha. Aga kuskil ei ole öeldud, et just selliseid asju tuleb gümnaasiumisse vastuvõtul teha. Nad lahendaksid oma probleemi ära, kui nad laseksid teha näiteks jooksmise ja kuulitõuke katsed," pakkus Pakosta välja.

Paraku ei näe haridusministeerium probleemi, nentis Pakosta.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (10)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus