Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata

Video
10.11.2016 12:05
Rubriik: Eesti

Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni kaheaastased lapsed. Kolme- kuni kuueaastastest, kes peaksid kontrollis käima vähemalt korra aastas, jõudsid sinna sellise sagedusega alla nelja protsendi lastest, näitas audit. Pooled selles vanuses lapsed ei sattunud tervisekontrolli isegi korra kolme aasta jooksul, seega on osa lapsi aastaid arstide vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed arsti juures koolieas - sõltuvalt vanusest 8-20 protsenti. Põhjustena tõi riigikontroll välja, et sotsiaalministeerium ei ole suutnud piisavalt teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele ning kehva selgitustöö tulemusena arvab osa lapsevanemaid, et arsti juurde on vaja minna ainult haiguse korral.

Nii aga jõuavad lapsed spetsialisti juurde liiga hilja, kui tervisehädad on süvenenud. Seetõttu pikeneb ravimise aeg, tõuseb tüsistuste oht ning ka rahaline koormus tervishoiusüsteemile.

"Laste heaolu ja tervise eest vastutab lapsevanem, kuid riik ei saa lubada, et lapsed, kelle vanemad ei suuda või ei oska ise enda laste tervise eest seista, jääksid tähelepanu või abita," ütles riigikontrolör Alar Karis. "Kasvanud on näiteks vastutustundetute lapsevanemate hulk, kes on keeldunud lapse vaktsineerimisest, pannes ohtu nii oma lapse tervise kui ka elu, kui tekitades ohtu teiste laste tervisele, kellega vaktsineerimata laps kokku puutub".

Riigikontroll kritiseeris ka Eesti koolitervishoiu korraldust. Kuigi tervise jälgimine peaks olema osa kõigi laste koolielust, näitas audit, et 14 koolis puudus koolitervishoiuteenus. 600 õpilase kohta peaks olema üks kooliõde, aga sedagi nõuet ei ole suudetud kõikjal täita. Lisaks pole paljudes koolides spetsialiste, kes oskaksid märgata näiteks vaimseid häireid ning last aidata.

Kooliõdede nappus on seotud sellega, et haigekassa rahastab seda teenust 11 kuu eest aastas, samas saavad haiglaõed üldjuhul rohkem palka ning kõigi 12 kuu eest.

Neist lastest, kellel kooliõde oli terviseprobleemi märganud ja nad arsti juurde suunanud, ei jõudnud sinna pooled. Auditi kohaselt on põhjuseks eriarstiabi kaugus ja pikad järjekorrad, info kehv liikumine spetsialistide ja lapsevanemate vahel ning viimaste teadmatus või hoolimatus.

Samas selgus auditist, et kui laps ka arsti juurde jõuab, ei ole vajalikus mahus ravi alati tagatud. Põhjuseks peab riigikontroll seda, et süsteemis pole sellist osapoolt, kes veenduks, et laps jõuab vajaliku spetsialisti juurde, aga ka lapsevanemate leiget suhtumist raviskeemist kinnipidamisse ning madalat tervisekäitumisteadlikkust. Olukorra parandamiseks tuleks auditi järgi vaja süsteemi sellist spetsialisti, kes jälgiks lapse arstile suunamisi ja juhiks nende eiramise korral sellele ka lapsevanemate või lastekaitse tähelepanu.

Riigikontroll tõi välja ka asjaolu, et riigil pole ülevaadet, kui palju ja milliste haigustega lapsi Eestis on, see takistab aga nii ennetust kui terviseedendust.

Statistikaameti möödunud aasta andmete kohaselt elab Eestis umbes 258 000 kuni 18-aastast last.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (10)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus