Puudega inimesed andsid riigikogule ja peaministrile üle töövõimereformi vastase petitsiooni
Petitsioonile, millega nõutakse vastuseid töövõimereformi kohta, oli allkirja andnud 3543 inimest ning täna hommikul kell 9 andsid puudega inimeste esindusühingud selle üle riigikogulastele, seejärel Stenbocki maja juures ka peaminister Taavi Rõivasele.
Petitsiooni üle andnud Sven Kõllamets ütles ERRi raadiouudistele, et soovitakse efektiivset ja toimivat töövõimereformi, mis tegelikult ka aitaks riigi raha kokku hoida.
Eesti liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver ütles, et ehkki alguses küsiti töövõimereformi väljatöötamisel ka puuetega inimeste arvamust, siis sisulise koostööni ei jõutud.
"Asi on tehtud kiirustades. Esimeses etapis küsiti ja arutati ja siis tuli väga pikk vaikus ning ühel hetkel anti teada, et kõik on valmis. See tehtigi valmis ametnike poolt kabinettides, enam ei kaasatud sihtrühmi," ütles Sihver.
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles petitsiooni vastu võttes, et suurde saali võiks arutelu riiklikult tähtsa küsimusena jõuda novembri kuu jooksul.
"Need küsimused peavad saama ka väljundi järgmise aasta riigieelarve osas. Ma olen kindel, et riigikogu ja sotsiaalkomisjon menetlevad seda asja täie tõsidusega," ütles Ratas.
Peaminister Taavi Rõivas ütles pärast petitsiooni üleandmisele järgnenud kohtumist, et reformi ettevalmistamine ei ole läinud ideaalselt.
"Elus on väga vähe ideaalseid asju ja küllap on ka siin olnud võimalust veelgi rohkem omavahel arutada, veelgi rohkem hirme maha võtta, aga ma usun, et praegu on meil veel võimalik seda teha."
"Oleme samavõrd mures mõjude pärast, mida läbimõtlemata reformikava rakendamine võib tuua kaasa ühiskonnale laiemalt ja kuidas see mõjutab Eesti riigi ja rahva jätkusuutlikkust," seisab kollektiivses pöördumises.
Allakirjutanute mure ei ole kantud mitte üksnes ohtudest ja tagasilöökidest, mis võivad reformi jõustumisel langeda osaks tänastele töövõimetuspensionäridele ja nende perekondadele.
Puudega inimesed on seisukohal, et kuigi senise menetluse käigus on eelnõudesse viidud sisse hulk parandusi, millega on püütud jätta muljet sihtgruppide soovidele vastutulekutest, ei ole need, valdavalt kosmeetilist laadi parandused, aidanud lahendada reformikavas sisalduvaid põhimõttelisi puudujääke.
Pöördumises nõutakse vastuseid kolmele kesksele küsimusele:
1. Mil määral on seaduslik ja eetiline reformi tegevuste rahastamine töötukassa vahenditest?
2. Mil moel plaanitakse ületada Eestis aastakümneid probleemiks olnud avalike ja sotsiaalteenuste killustatus riigi osutatavateks ja omavalitsuste teenusteks, ning sellest tulenevalt üksnes valikuline kättesaadavus?
3. Millised on reformi täpsed eesmärgid ja kuivõrd vastavad planeeritavad tegevused nende eesmärkide saavustamisvõimalustele?
"Tänane olukord, kus suurele sihtgrupile Eestis ei ole tagatud ka kõige minimaalsem toimetulek ja elukvaliteet ning reform ähvardab seda paljude jaoks veelgi halvendada, ei saa enam kesta," sedastavad allakirjutanud kollektiivses pöördumises.
Toimetaja: Marju Himma