Dokumendipettuse uurimine võib ulatuda 1990. aastatesse
Möödunud kolmapäeval selgus, et nelja politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajat kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille kaudu saadi ebaseaduslikult riiklikke dokumente. Selliste valedokumentide omanikke on Eestis tõenäoliselt tuhandeid ning uurimine võib tagasi ulatuda 1990. aastatesse.
Pressikonverentsil tunnistas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, et just seotuse tõttu Venemaa kodanikega vaadati riiklike dokumentide ebaseadusliku hankimisega tegelenud kuritegelikku ühendust kui julgeolekuriski, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti hinnangul ei tähenda seotus Venemaaga ilmtingimata seda, et skeemi toimimisest olid huvitatud piiritagused ametkonnad. Kuigi täielikult seda tema sõnul välistada ei saa.
"Me peame riigi julgeolekule mõtlema laiemalt. Tavapärane on see, et mõeldakse, et julgeolek on ainult tankid ja kahurid ja lennukid. Soomus ja betoon meid ei päästa, kui me ei suuda selliseid auke kinni toppida nagu nüüd on välja tulnud. Me suudame seda teha ja see tegelikult teeb riigisüsteemi tugevamaks ja toimivamaks ja kindlasti usaldusväärsemaks," ütles Koort.
Sama meeld on PPA peadirektor Elmar Vaher. "Mul on hea meel, et ka Eesti vabariigi president on öelnud, et lisaks sellele, et peab olema ümbrus või kilp tugev, on vaja ka seda, et sisemus oleks tugev. Kui meie kõige suuremat hüve, väärtust nagu kodakondsus saab niimoodi kätte, siis tegelikult see on julgeolekurisk, loomulikult," selgitas Vaher.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu näiteks haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube ja arstitõendeid. Praeguse seisuga on kahtlustatavaid kokku 13 ja nende hulgas on neli PPA pikaajalist töötajat. Ametnike ülesanne oli korraldada, et võltsitud dokumendid jõuaksid õigel ajal õigesse kohta.
Kui kaua selline skeem toimida võis, ei ole veel selge. "Teadaolevatel andmetel meil on põhjust vaadata 1990. aastate lõppu, aga see põhjus tuleneb sellest, et need inimesed on töötanud nii kaua ja need on täna oletused," sõnas Vaher.
Tema sõnul suutis kuritegelik ühendus oma tegevust nii kaua varjata, sest oli väga konspireeritud. Ühenduse juhtimises kahtlustatav 65-aastane Eesti kodakondsusega naine oli näiteks endalegi hankinud kolm identiteeti. Nendest ühe järgi sai politsei uurimisoperatsioon ka endale nime "Maarika".
"Kui isik saab kasutada mitut identiteeti ja kasutabki neid, siis võib juba arvata, et ta peab mängima kolme erinevat rolli. Ma arvan, et tuvastada lõpuks see, kes siis nendest kolmest iskust on see üks ja õige, oli kohati raske ja keeruline," rääkis Evestus.
Vaher selgitas, et näiteks keeletunnistuste eksamil käisid inimesed, kelle grimeerija tegi sarnaseks selle inimesega, kes võltsitud dokumenti vajas. "Nii et PPA-sse jõudis dokument, kus oli tõesti käinud inimene tegemas põhiseaduse tundmise eksamit, käinud tegemas kõrgemal tasemel keeletunnistuse eksamit," lisas ta.
Vaheri sõnul võib neid inimesi, kes ebaseaduslikke dokumente ühenduse kaudu said, olla tuhandeid. Praegu ei ole veel aga selge, mis neid vahele jäämise korral ees ootab. Elamislube saab tühistada PPA ning see on igapäevane praktika.
"Teine pool on kodakondsus ja kodakondsust ei ole ära võetud siiani ühelgi korral. Jah, Aleksei Dressenilt võeti, aga tema avaldas ise soovi selleks. Nii et, see on meie jaoks uus protseduurika. Seadus seda võimaldab ja kindlasti esimesel võimalusel me hakkame nende toimingutega ka pihta," rääkis Vaher, kes usub, et kelleltki kodakondsus ära võetakse.
Erkki Koort aga tõdes, et enamik võltsitud dokumente soovinud inimestest soovivad elada Eestis. "Enamik nendest inimestest on sellised, kes ei taha elada Venemaal, tahavad elada Eestis, tahavad elada turvalises keskkonnas, saada oma lastele turvaline keskkond. Tegelikult on hästi palju nendest selline tavainimeste püüe suurema turvalisuse poole, suurema turvatunde poole," tõdes Koort.
Nagu ebaseaduslike dokumentide tellijatel võis ka kahtlustavatel olla erinevaid põhjusi, miks nad kuritegelikus ühenduses tegutsesid. Näiteks võidi neid ähvardada, nad olid millegi peale solvunud või oli neil raske majanduslik seis.
"Ma ei saa täna seda kõike öelda. Me teame seda, aga räägime sellest tulevikus. /.../ Kõik on võimalik. Ma ei välista täna ühtegi võimalust," kommenteeris Vaher.
"Korruptsioonile on laias laastus kaks põhjust - üks on võimalus teha midagi, millest raha küsida, teine on kiusatus selle tegevuse eest raha küsida. Sellel konkreetsel juhul ja kahjuks veel mitmel juhul Eestis on need kaks asja saanud kokku, et see ei ole kindlasti ainuüksi politsei probleem, vaid ma arvan, et see on meie ühiskonna probleem laiemalt," rääkis Koort.
Samas lisas ta, et sellise ulatusliku skeemi avastamine näitab, et politsei sisekontroll on teinud väga head tööd ja pärast 2011. aasta elamislubade müügiskandaali on süsteem olnud õppimisvõimeline. Praegu ei ole ka teada, et ebaseaduslike dokumentidega tegelenud kuritegelik ühendus oleks seotud mõne teise riigiasutusega.
Toimetaja: Merili Nael