Keskkonnaamet: Ahja jõe ürgoru kaitsmiseks tuleb Saesaare pais lammutada

Saesaare pais. (Foto: ERR)
12.08.2016 12:05
Rubriik: Eesti

Ahja jõe ürgoru ja sealsete haruldaste loodusmaastike, sealhulgas taevaskodade säilimine, on kõige paremini tagatud, kui likvideeritakse Saesaare pais ja veehoidla, leiab keskkonnaamet.

Reedel kiitis keskkonnaamet heaks keskkonnamõjude hindamise aruande, mille eesmärk oli välja selgitada Põlvamaal asuva Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus ja sellega seotud ohu- ja mõjutegurid Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale.

Hindamise aruandest selgub, et liivakivipaljandite ainus säilimisvõimalus on looduslike protsesside jätkumine, mis saab toimuda vaid normaalse jõevoolu tingimustes. Paisu asemel paikkonnale iseloomuliku kiirevoolulise jõelõigu taastamine mõjuks soodsalt 20-le kalaliigile, ebasoodsalt tüübiomastest kalaliikidest kolmele ja nelja liigi osas mõju puuduks, teatas aruande tellinud keskkonnaagentuur.

Kaitsealustest lindudest võidaks elupaiku juurde nii jäälind kui vesipapp. Inimtegevuse osas vähendab paisu kadumine rekreatsioonivõimalusi, mis seotud seisva ja sügava veega, nagu näiteks parve- ja paadisõit ning ujumine.

Samas parandab keskkonnaagentuuri teatel paisu likvideerimine süsta- ja kanuumatkamise võimalusi. Samuti on võimalik säilitada supluskoht selle ajaloolise asukoha ligiduses. Paisu likvideerimisel peab senisel kujul lõpetama töö hüdroelektrijaam ning tuleb eeldatavasti uuendada rida lähikülade kaevusid.

“Saesaare paisu näol on tegemist loodushoidlikult dramaatilise mõjuga, ent ühtlasi sotsiaalmajanduslikult tundliku objektiga. Seetõttu on meil hea meel, et valminud on põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mille käigus tellitud teadustööd ja läbiviidud analüüs ei jäta kahtlust parima lahendusvariandi osas,” kommenteeris äsja heakskiidu saanud aruannet Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.

Paikkonna külastajaile oleks suurim muutus teisenenud maastikupilt, mis ühest küljest võimaldaks minna avastama seni osaliselt või tervenisti vee alla maetud olnud kuni 25 liivakivipaljandit ja mitut koobast. Teisalt võtaks paisjärve aluse maapinna korrastamine ja taas metsastamine aega ja hoolt. Eelmainituist viimane oli ka peamiseks mureks küsitletud inimestest sellel osal, kes ürgoru taastamist pelgasid.

"Julgen arvata, et paisu mahavõtmise positiivseid tagajärgi loodusele ei sea kahtluse alla keegi. Pigem tekitab muret harjumuspärase pildi kadumine ning muutustega kohanemine, seda nii miljööväärtuslikkuse kui ka majanduse mõistes," lausus keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Loodus taastub ning leidlikud inimesed näevad ka paisujärgses pildis võimalusi see külastamis- ja kasutamisväärseks teha."

Keskkonnaamet on oma otsuses öelnud et juhul, kui jõge taastama asutakse, tuleb arvestada kõigi aruandes soovitatud leevendusmeetmetega. Samuti tuleb põhjalikumalt läbi töötada jõesängi sadestunud setete eemaldamise viis.

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle ütles, et Eesti kauneim jõeorg tuleb ükskord taastada niikuinii. "Mida rohkem sellega venitada, seda enam ladestub järve setet ja kahjustuvad liivakivipaljandid. Saesaare paisu vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta 14. juunini, misjärel saaks hakata veetaset alandama. Arvestamaks kohalike turismiettevõtjate ja hüdroelektrijaama omanike huvidega, tuleks anda neile aega üleminekuks valmistumiseks ja muutustega kohanemiseks. Kui pikk üleminekuaeg võiks olla ja kuidas töid rahastada, on sügisese arutelu põhiküsimus."

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Ukrainlane Ruslan Trochynskyi  (2)
Täna 17:05

Ruslan Trochynskyi kohta võib öelda, et ta on kõige kuulsam Eestis elav ukrainlane. Sündinud Donetski lähistel ja saanud muusikahariduse Ukrainas, jõudis Ruslan oma eelmise ansambliga Haydamaky 2003.a. Viljandi Folgile. Ja kohtus siin ka oma tulevase naise Terjega.
Täna elab perekond Viljandis ja Ruslani tuntakse eelkõige populaarse folkansambli Svjata Vatra järgi.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!