Tallinna koolid lähevad sügisest üle ühtsele e-õpilaspiletile

Video
Merilin Pärli
11.08.2016 16:31
Rubriik: Eesti

Kõik Tallinna koolid teevad sügisel tehnoloogilise arenguhüppe, kui kasutusele võetakse e-õpilaspiletid, mis toimivad nii ühistranspordikaardi, raamatukogu lugejapileti kui toiduarvestajana sööklas.

Paberõpilaspiletid, mis kõlbasid vaid õpilassoodustuse õiguse tõendamiseks, on sellest sügisest Tallinnas ajalugu: asemele tulevad digitaalsed õpilaspiletid, mis "avavad kõik uksed".

E-õpilaspilet oli seni kasutusel juba 15 pealinna koolis, kes olid teinud seda omal algatusel, ning nende funktsionaalsus oli väga erinev: mõnes toimis see vaid isikutunnistusena, millega sai ühistranspordis tasuta sõita, teistel oli juures ka kooliuste avamise funktsionaalsus.

Nüüd otsustas Tallinna haridusamet, et aeg on moodne lahendus kõigis koolides kasutusele võtta. Sel suvel ongi Tallinna koolides toimetanud riigihanke võitja AS Valnes, kes paigaldab digitaalsed tuvastid välisukse, söökla ja raamatukogu juurde, et e-õpilaspilet neis kõigis kasutatav oleks.

"See teeb elu tunduvalt lihtsamaks - sööklaarvestust on lihtsam pidada, ühistranspordis saab üksnes selle kaardiga sõita, ei pea end enam täiendavalt tõestama ja tuvastama. Seega Ühiskaarti täiendavalt kaasas kandma ei pea. Lisaks saab sellega mõnes koolis ka dokumente printida või isiklikku koolikappi avada," avas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala digitaalse õpilaspileti kasutusulatust.

Rannala selgitab, et valvelaudadesse tulevad kaamerad, mis võimaldavad näha, kes ukse taga on - sedasi saab sisse lasta üksnes soovitud külalised.

"Loodame selle käiguga parandada oluliselt koolide turvalisust - edaspidi on kõik välisuksed kinni, sisse pääseb ainult kaardiga. Turvalisust pole kunagi liiga palju," põhjendab ta.

Rannala möönab, et kui koolis saab ringi liikuda ainult kaardiga, tekivad koheselt ka igapäevased probleemid väikeste tuulepeadega, kes selle kas koju on unustanud või ära on kaotanud, kuid siiski hindab ta tehnoloogiliselt võimekamat lahendust paremaks senisest "analooglahendusest" - paberil õpilaspiletist.

ID-kaart ei sobinud

Linna esimene soov oli õpilaspilet ID-kaardiga siduda, kuid selle tehnoloogia ei sobinud. "ID-kaardiga saab isikut tuvastada ainult kaarti kuhugi sisse pannes, see ei ole eemalt loetav, vaid vajab füüsilist seadet, mis infot loeb. ID-kaardi sisestamine kusagile ühistranspordis oleks liiga kohmakas, ehkki see oleks praktiline ja mugav lahendus," möönis Rannala. Ta avaldas lootust, et ka ID-kaart ka areneb, sest eks nemadki lähtu põhimõttest, et mida vähem asju kaasa peab tassima, seda parem.

Alternatiiv oleks siduda õpilaspilet hoopis mobiiltelefoniga, nii et füüsilist kaarti polekski vaja - mõni kool on ka sellist lahendust kasutanud. Telefonipõhise lahenduse miinusena toob Rannala välja aga selle, et eelduseks on nutitelefoni olemasolu igal õpilasel, ehkki küllap on vaid aja küsimus, millal nutitelefonist saab sama elementaarne koolivahend kui ranitsast või pinalist.

 

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus