Koolialguse graafik: kooliminejate arv kasvab, gümnaasiume ja kõrgharidust ootavad ees keerulised ajad
Abiturientide arv väheneb, ülikooli astuvate noorte hulk väheneb. Huvi riigigümnaasiumide vastu suureneb nagu suureneb ka täiskasvanute huvi õppimise vastu. Eestis on tänavu esimesse klassi mineku eas ligikaudu 15 000 last, mis on umbes 800 õpilase võrra enam kui mullu.
Kas kõik neist esmaspäeval ka tõesti kooli lähevad, selgub oktoobriks. Möödunud aastal läks esimesse klassi 14 152 õpilast, aasta enne seda 13 698. Seega on just tänavu sügisel näha kooliteed alustavate laste arvu tõusu.
Seega koolimajades on pragu ja lähiaastatel tarvis väiksemat mõõtu mööblit ja rohkem klassiruume just 1. kooliastme õpetamiseks.
Murelikumaks tegev pilt joonistub aga 10. klassi õpilaste arvu vaadates. 10. klassi läheb tänavu sügisel ligikaudu 7000 noort. Üle-eelmise aastaga võrreldes on see 1100, eelmise aastaga võrreldes ligi 800 noort vähem. 12. klassis ehk abituuriumi statsionaarõppes alustab õpinguid umbes 7440 õppurit.
See arv on ilmselt kõige huvitavam ülikoolidele ja kõrgkoolidele, kes veel suvise vastuvõtu-perioodi ajal püüdsid üksteise võidu ületada 10 000 avalduse piiri. Kui tuleva aasta suvel hakatakse taas rääkima suurest avalduste arvust, tasub seda arvu – 7440 meeles pidada, sest just nii palju on maksimaalselt potentsiaalseid tudengikandidaate.
Arvestades, et mitte kõik neist ei jätka kõrghariduse omandamist Eestis, paljud neist ei lähe üldse edasi ülikooli, siis on meil ilmselt järgmisel aastal ülikoolidesse astumas ligikaudu 6500-7000 noort. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et osa neist otsustab ka kutsekooli kasuks.
Kui palju õppureid alustab kooliteed ja kus?
*prognoositav arv
ERRi lugejad juhtisid tagasisides tähelepanu asjaolule, et gümnaasiumilõpetajate arv ei peegelda veel kõikide potentsiaalsete kõrgharidusse siirduvate inimeste tegelikku hulka, kuna kõrgharidust võivad minna omandama ka täiskasvanud õppijad.
Võtsime Haridussilma andmebaasist järgnevad andmed, mis näitavad, et tegelikult on üle 25-aastaste kõrgkooli õppima minejate hulk püsinud üsna samal tasemel, kasvades aasta-aastalt vaevu ühe protsendipunkti jagu.
Seega võib siiski öelda, et üle 25-aastaste inimeste arvelt ei püsi tudengkond samaväärsena ning gümnaasiumilõpetajate arv peegeldab ligikaudu potentsiaalsete ülikooliastujate hulka. Vähemalt viimase kuue aasta trend ei anna lootust vastupidiseks.
Üliõpilaste vanuseline jaotus
Üheksanda klassi õpilaste ning abiturientide väheneva arvu tõttu langeb nii gümnaasiumitesse kui ka ülikooli pürgijate arvud. Paistab aga, et täiskasvanute huvi ametihariduse vastu kasvab.
Kutsekoolide arve vaadates on samuti näha, et õpilaste arv väheneb järk-järgult, kuid mitte nii drastiliselt kui ülikoolides. Osalt on see tingitud ka asjaolust, et kutsekoolidesse minnakse üha enam õppima n-ö teisel ringil olles – pärast kõrghariduse omandamist või mitmeid aastaid pärast keskkooli lõppu.
Kui veel 2009. aastal oli 63 protsenti kutseõppijatest alla 20-aastased, siis praeguseks on see protsent langenud 50ni. See ei tähenda, et kutseõppesse astuvate noorte arv oleks väga oluliselt langenud, pigem on lihtsalt kasvanud üle 25-aastaste kutseõppijate hulk. 2013. aastal oli 26 protsenti kutseõppijatest vanemad kui 25 eluaastat.
Kui vanad on kutseõppijad?
Üldhariduses oli täiskasvanud õppijaid möödunud õppeaastal 5075, võrreldes 2009/10. õppeaastaga oli õpilasi kolmandiku jagu vähem.
Kuna õpilasi jääb järjest vähemaks, kuid õpetajate arv püsib enam-vähem samas suurusjärgus, on õpetajate ja õpilaste suhtarv pidevalt vähenenud – lõppeval õppeaastal on ühe õpetaja kohta 9,9 õpilast. Kümme aastat tagasi oli ligikaudu 12 õpilast õpetaja kohta.
Lapsi erinevates kooliastmetes 2013. aasta seisuga
Langenud on õpetajate keskmine koormus ehk ametikohtade arv on vähenenud kiiremini kui õpetajate arv.
Paljud üldhariduskoolide õpetajad on osakoormusel ning TALISe uuring, mis keskendub 7.-9. klassi õpetajatele näitab, et paljud osakoormusel olevatest õpetajatest sooviksid olla täiskoormusel.
Töökorraldus koolis sõltub koolijuhi personalipoliitikast ning koolipidaja ehk omavalitsuse koolivõrgupoliitikast.
Õpetajate ning õpetajate ametikohtade arv möödunud õppeaastal (2013/2014) erines teineteisest märkimisväärselt. Töötavaid õpetajaid on rohkem kui ametikohti, mis osutab, et märkimisväärne osa õpetajatest töötab osakoormusel.
Kui aga vaadata õpetajate palka, siis on näha, et õpetajate miinimumpalk on kasvanud pooleteise aastaga 25 protsenti ning keskmine palk 20 protsenti. Sellest hoolimata oli munitsipaalkooli õpetajate keskmine palk osakaaluna Eesti keskmisest 98 protsenti.
Erakoolide üha kasvav populaarsus
Märgata on seda, et üha rohkem lapsi läheb erakoolidesse. Viimase kolme aasta arvud peegeldavad, et ligikaudu pooltuhat last igal aastal valib munitsipaal- või riigikooli asemel eraomanduses oleva kooli.
Statistikas torkab silma erakoolide populaarsus just 1. kooliastmes, mis viitab lapsevanemate eelistustele koolivalikus. Ühe võimaliku põhjendusena sellele on välja toodud asjaolu, et lapsevanemate arvates pakutakse tasulises hariduses rohkem võimalusi ning lapsevanematel on suurem sõnaõigus õppe sisus kaasa rääkimisel.
Õppureile on ilmselt aga kõige huvipakkuvam vastus järgmisele küsimusele:
Millal on eelseisval kooliaastal koolivaheajad?
Sügisvaheaeg 18.-26. oktoober
Jõuluvaheaeg 20. detsember kuni 4. jaanuar
Kevadvaheaeg 14.-22. märts 2015
Suvevaheaeg, mis küll lõpuklasse ei puuduta, algab 4. juunil ja kestab 31. augustini.
Lisaks on hea teada, et eelseisval kooliaastal on riigipühade tõttu kolm vaba päeva, mis jäävad koolinädala sisse. Need on Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril, mis on teisipäev. Suur reede 3. aprillil ning kevadpüha 1. mail, mis on samuti reede.