Fotod ja video: Võru linn tähistab oma 232. sünnipäeva

19.08.2016 22:04
Rubriik: Eesti

Võru linn peab tänasest kuni pühapäevani oma 232. sünnipäeva.

Pidustuste käigus tähistatakse 90 aasta möödumist Amandus Adamsoni tehtud Kreutzwaldi mälestussamba püstitamisest.

Ühtlasi tutvustatakse tänavustel linnapäevadel ideed korraldada järgmisel aastal Võrus suur lastefestival "Rõkkab rõõmust maakera", millega Võru loodab saada Eesti laste-pealinnaks.

"2017. aasta juuli lõpus võiks Võrust saada Eesti lastepealinn. Ja ma arvan, et kõik vähemalt Eesti lapsed pööravad oma pilgud Võru poole ja räägivad oma vanemad ka ära, et nad kindlasti tulevad meid külastama, sest Võrust saab tõeline lõbus linn ehk see on täiesti laste päralt, enamus tänavaid on kinni pandud, võim on lastele üle antud. No mis sa veel tahad?" rääkis Võru linnapea Anti Allas.

Küsimusele, miks ta just Võrut kõige sobilikumaks lastepealinnaks peab, vastas linnapea järgnevalt: "Lastele on kõik väga lihtsalt kättesaadav, peredele on väga lihtsalt kättesaadav, kõik on mõnusalt lähedal, aga samas on olemas." 

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus