Uuring: suur avalik tähelepanu tõstis Keskerakonna toetust
Suur avalik tähelepanu tõstis detsembri alguses Keskerakonna toetuse aasta kõrgeimale tasemele, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Samal ajal langes toetus EKRE-le ja Vabaerakonnale aasta madalaimale tasemele ning rekordkõrgele kerkis poliitilise eelistuseta vastajate osakaal.
Küsitlus erakondade toetuse kohta toimus 22. novembrist 5. detsembrini ehk perioodil, mil Jüri Ratase juhitud valitsus oli astunud ametisse. Küsitlusperioodi sisse jäid nii Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korruptsioonikuritegudes kui ka skandaalid maaeluminister Martin Repinski ümber. Repinski taandumine ministriametist jäi küsitlusperioodist juba välja.
Küsitlusest ilmneb, et valdavalt negatiivne, kuid siiski suur avalik tähelepanu on Keskerakonna toetajaid mobiliseerinud. Keskerakond on erakondade toetuse pingerea kindel liider 32 protsendiga, olles kasvatanud oma poolehoidu eelmise kuuga võrreldes veel kolme protsendipunkti võrra (oktoobriga võrreldes kuue protsendipunkti võrra).
Keskerakond eestlaste seas teine
Keskerakonna toetuse kasv on tulnud toetuse kasvust eestlastest valijate seas. Viimases küsitluses tõusis see 20 protsendini, millest paremat tulemust suudab näidata vaid Reformierakond.
Näiteks tänavu märtsis oli Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas vaid 11 protsenti, millega oldi parlamendiparteide seas alles viiendal kohal. Kõrge ehk 80 protsenti on Keskerakonna toetus muust rahvusest vastajate seas, kuid kuu varasemaga võrreldes on see langenud viie protsendipunkti võrra.
Kui Reformierakonna toetus novembris pärast Taavi Rõivase valitsuse lagunemist järsult langes, siis nüüd on langus peatunud ning Reformierakonda toetab jätkuvalt 20 protsenti valimiseelistust väljendanud kodanikest (novembris oli toetus 21 protsenti). Reformierakonnal on suurim toetus eestlastest vastajate seas (26 protsenti).
Reformierakonnale järgneb 15-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle toetus kasvas kuu varasemaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.
Neljandal-viiendal positsioonil on võrdse kaheksaprotsendise toetusega IRL ja EKRE.
Kui IRL-i toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud (novembris oli toetus aasta kõrgeim ehk üheksa protsenti), siis EKRE toetus langes nelja protsendipunkti võrra ja oli detsembris aasta madalaim. Näiteks aprillis-mais küündis EKRE toetus 14 protsendini.
Kui aasta esimesed 11 kuud oli parlamendiparteidest väikseima toetusega IRL, siis aasta viimasel kuul oli „punase laterna“ rollis Vabaerakond vaid kuueprotsendise toetusega. Samas oli juunis Vabaerakonna toetus veel 12 protsenti, kuid on hakanud sealtpeale langema.
Parlamendivälistest erakondadest kogusid Rohelised ühe protsendi toetust.
Vahe valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i summaarse toetuse ning opositsioonierakondade toetuse vahel oli detsembris suur: valitsuserakondi toetab kokku 51 protsenti, opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 34 protsenti.
Rekordarv eelistuseta vastajaid
Kui novembris erakondlikku eelistust mitte-väljendanud kodanike osakaal võrreldes oktoobriga vähenes 35 protsendilt 31 protsendile, siis seekordses küsitluses oli nende vastajate osakaal, kes ei sooviks hääletada mitte kellegi poolt või kes vastasid „ei oska öelda“, kasvanud rekordkõrgeks. Vastuse jäi võlgu tervelt 38 protsenti valimisealistest kodanikest.
Ehkki Keskerakonna toetus on valimiseelistust väljendanud vastajate seas aasta kõrgeim, on see ka pisut petlik. See on juhtunud tänu tulemuste arvutamise metoodikale, mis jätab erakondliku eelistuseta vastajad (keda oli rekordilised 38 protsenti) protsendi arvutamisest kõrvale. Toetajate osakaal kõigi valimisealiste kodanike seas pole Keskerakonnal võrreldes novembri algusega kasvanud – see on jätkuvalt 20 protsenti. Ligikaudu samaks on jäänud toetus Reformierakonnale (13 protsenti), sotsiaaldemokraatidele (10 protsenti) ning IRL-ile (viis protsenti). Selgelt on viimase kuuga toetajad kaotanud Vabaerakond (neli protsenti) ja EKRE (viis protsenti).
Turu-uuringute AS küsitles Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 1000 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%.
Toimetaja: Marju Himma