Aasta riigikogus: töövõimereform ja kooseluseadus
Riigikogu koguneb täna selle aasta viimasele täiskogu istungile. Parlamendiliikmed arutasid tänavu rohkem Eesti julgeoleku, maksusüsteemi ja toetuste üle. Suuri vaidlusi tekitasid aga kooseluseadus ja töövõimereform.
Riigikogu tänavune tööaasta on olnud tihe ja muutusterohke. Kevadel vahetus koalitsioon ning Isamaa ja Res Publica liidu asemel moodustas Reformierakonnaga valitsusliidu hoopis Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev rääkis ERRi raadiouudistele, et selle aasta jooksul on vastu võetud väga palju sotsiaaldemokraatide jaoks olulisi otsuseid. "On see siis lastetoetuste tõus, õpetajate palgatõus või see, et koolilõuna tasuta kujul laieneb nüüd lisaks põhikooli õpilastele ka gümnaasiumi õpilastele," loetles Vassiljev.
Reformierakond ja julgeolek
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on sel aastal riigikogus üks suuremaid teemasid olnud julgeolek.
"See, mida meie oleme oma idanaabri kohta teadnud, sellest on võib-olla ülejäänud maailm ka aru saanud, et idanaabri käitumine on olnud väga ettearvamatu ja eks see ole teatava jälje jätnud ka Eesti poliitikale," märkis Michal. Tema sõnul on julgeoleku kindlustamiseks olevad plaanid üle korratud ning tagatud on järjekindel kaitsevaldkondade rahastamine. "Kaitseväelastele, ajateenijatele, kõigile garantiid ülevaadatud ja plaane on ka tulevikuks."
IRL ja kooseluseadus
Aasta jooksul kõige rohkem vaidlusi tekitanud seadustest tõi riigikogu Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni liige Ene Ergma välja kooseluseaduse.
"Mina ei ole nõus näiteks riigikogu esimehega, et kooseluseadus on väga hea seadus, sest ma pean ääretult valeks, kui poliitikud ei tunneta, milline on ühiskonnas suhtumine mõningatele seadustele. Mulle on püütud rääkida ka, et on palju teisi seadusi, kus inimesed on vastu, aga siin oli ikkagi nii suur hulk inimesi vastu," selgitas Ergma. Ta lisas, et pole vastu inimestele, kes elavad koos, kuid tema hinnangul peab ühiskond mõne asja jaoks küpsema.
Ergma arvates oli ühiskonnas suur vastuseis ka töövõimereformile, mis tema arvates võeti vastu ilma piisava süvenemiseta.
Keskerakond – töövõimereform ja maksud
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas töövõimereformi selle aasta kõige murettekitavamaks seaduseks. "100 000 inimest said sõnumi, et nad lähevad töötukassa kliendiks, ilma teadmiseta, kuidas tegelikult neil töökohti leitakse, ja ilma kindlustundeta, et see reform ei tähenda neile lihtsalt senise toetuse kadumist."
Simsoni hinnangul oli tänavu varasemate aastatega võrreldes veidi enam vaidlusi maksude üle. Näiteks tõi ta küsimused, kas kriisiajal tõstetud maksud peavadki nii kõrgeks jääma ja kas uued maksutõusud on õigustatud.
Uue aasta jaanuaris ja veebruaris ootavad riigikogu ees veel mõned istungid enne valimisi. Seadusandjad leiavad, et kuigi ees ootavad veel päris mitme mahuka seaduse lugemised, möödub ka see aeg juba kevadiste valimiste meeleolus.
Toimetaja: Marju Himma