"Pealtnägija": dubleerimise vähendamine aitaks tervishoius säästa miljoneid

Video
Taavi Eilat
14.09.2016 20:27
Rubriik: Eesti

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi on konfliktis ametnikega, kes muuhulgas panid paindumatute reeglite tõttu kinni tema röntgenikabineti. Nimelt osutas perearst aastaid eriarstiabi, milleks tal rangelt võttes õigust pole. "Pealtnägija" leidis aga tervishoiusüsteemis koha, kus saaks kokku hoida umbes 15 miljonit eurot, mis on peaaegu pool haigekassa puudujäägist.

Samal ajal kui Eesti tervishoiu rahastamises haigutab auk, tunnistavad osad arstid, et käib mõttetu laristamine. Üks vastuvoolu ujujatest on Tõstamaa perearst Madis Veskimägi, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Pärnust 50 kilomeetri kaugusel asuv 1300 elanikuga kogukonna perearst pakkus aastaid muu kõrval ka ultraheliteenust, silmade uuringuid ja röntgeniteenust, mis on rangelt võttes tema kui perearsti jaoks seadusevastased.

Ja kuigi Tõstamaa perearstikeskuse fassaad on räämas ja trepp rohtu kasvanud, siis sees pakutakse paremat teenust kui sarnastes keskustes pealinnas. Arstidel jätkub doktor Veskimägi kohta vaid kiidusõnu.

"Täiesti väärtus omaette, tõeline maasool," ütles Eesti perearstide seltsi juht Diana Ingerainen.

"Oleks meil selliseid perearste nagu Madis veel kümneid või sadu, siis me tervishoiuprobleemist täna ei räägiks," sõnas radioloog Peeter Mardna.

Filmimees ja poliitik Mark Soosaar on üks Veskimägi patsientidest. Aasta tagasi tundis 70-aastane mees, kuidas nägemine ootamatult halvenes, silme ees muutus häguseks ja ta pöördus otsemaid oma perearsti poole.

Veskimägi võinuks suunata Manilaiul elava Soosaare Pärnusse või Tallinna, kus silmaarsti järjekorrad ulatuvad kuudesse, kuid olukorra päästis see, et tal on olemas tonomeeter, mida teistel perearstidel pole.

"Tubli kaks kolmandikku praktilise silmaarsti tööd on tehtav esmatasandi arsti poolt, kui tal on selleks valmisolek, teadmised ja varustus," kinnitas Veskimägi.

Veskimägil on kõik eelnimetatud olemas. Sama kehtib ka ultraheli kohta, mida perearst praegu tegelikult teha ei tohi.

Ametnikud pitseerisid röntgenaparatuuri kinni

Kõige kurioossem on aga lugu röntgenaparatuuriga, millega Veskimägi veel suve alguseni tuvastas oma patsientide luumurde, kopsuhaigusi ehk kõike, mille puhul läbivalgustamine vajalik.

Juuni alguses tulid aga keskkonnainspektsiooni ametnikud ja pitseerisid seni keskmiselt 600 uuringut aastas teinud aparaadi kinni, sest terviseamet enam perearstile kiirgustegevusluba ei andnud. Umbes 60 000 eurot maksnud seade on tegelikult kontrollitud, ruum vastas nõuetele, uksel ees pliikate jne.

"See on see, et vahepeal on muudetud tervishoiu korralduse seadust, mille tõttu perearstil, kui ta töötab nimistuga, puudub õigus osutada kiirgustegevust, mis tervishoiu korralduslikult kuulub eriarstiabi valdkonda," selgitas Veskimägi.

Tõstamaa perearsti juhtumiga hästi kursis olev endine tipp-radioloog ja varasem terviseameti järelvalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna on hämmeldunud, kuidas pädevat arsti takistatakse.

"Perearstid võiksid teha seda, milleks nad on pädevad. Kui on perearst õppinud günekoloogilisi läbivaatusi tegema või kilpnäärme funktsiooni vaatama või mõnda endoskoopilist uuringut tegema ja ta on seda tõestanud vastava pädeva organi ees, siis miks me seda talle keelame," rääkis Mardna.

"Sisulises mõttes, ma usun, ta teeb väga õigeid asju, aga nendel asjadel puuduvad raamid ja tervishoid on väga tundlik ja ohtlik, kui meil ei ole neid raame. Ja kui keegi, kes ei ole nii eetiliste väärtustega, hakkab neid tegema, siis see võib meie rahvale ja riigile ikkagi ohtlikuks osutuda. Neid raame on vaja, neid reegleid on vaja," kommenteeris Diana Ingerainen.

Lihtsalt öeldes on vastaste argument, et Veskimägi-sugused entusiastid võivad heade kavatsustega tahta ise kas või põlve otsas operatsioone teha, kuid nende pädevuse ja seadmete kontroll on väga keeruline, seda enam, et mõni perearst on viimasel ajal propageerinud ebatavalisemaid meetodeid, näiteks elevust tekitanud söögisoodadieet.

Eesti perearstide selts näeb siiski, et nende liikmetel võiks olla õigus lisapädevustele, näiteks ultraheli või röntgeni tegemine, kuid neid oskusi tuleb rangelt kontrollida.

Tervishoid laristab miljoneid

Lisaprotseduuride tegemine tagab Veskimägi patsientide puhul selle, et eriarsti juurde saatmine on harv, aga põhjendatud.

Röntgeni tegemine eeldab koostööd radioloogiga, kes ei saa ilmselt olema kunagi Tõstamaa 1300 elanikuga vallas, kuid kellega konsulteerimine Pärnust, Tartust või Tallinnast pole tänu internetipõhisele pildipangale tänapäeval enam mingi probleem.

Selgub aga, et näiteks radioloogilised uuringud on valdkond, kus meie tervishoiusüsteem mõttetult miljoneid laristab - röntgeneid dubleeritakse pidevalt.

Diana Ingerainen tõi värske näite oma praktikast.

"Järveotsa perearstikeskusest sai eelmine nädal üks naisterahvas saadetud Lääne-Tallinna keskhaiglasse infarkti kahtlusel ja tal sai siin ära tehtud ka kopsuröntgen /.../ ja esimene asi, mis temaga tehti seal haiglas, oli see, et korrati sama kopsupilti. Ometi me ise ostame teenust Lääne-Tallinna keskhaiglast. See oli samas süsteemis olemas," kirjeldas Ingerainen.

Ka Peeter Mardna sõnul dubleeritakse umbes kolmandik keerulisi radioloogilisi protseduure. Tema hinnangul on kulu miljonites, kui mitte kümnetes miljonites.

"Siin on ka lihtne vastutegevus haigekassa poolt. Kui haigekassa näeb, et 24 tunni jooksul on tehtud sama uuring kahes erinevas asutuses, siis võtta selgitus, miks seda vaja on ja kui see ei rahulda, siis jäetakse teine, dubleeritud uuring välja. Millegi pärast seda ei soovita teha, sest teatud surved on mõlemalt poolt," rääkis Mardna.

Peamiselt räägivad arstid küll radioloogilistest uuringutest, sest need on ühed kallimad, kuid tegelikult on probleem laiem ja dubleerimist toimub näiteks ka laboratoorsetes uuringutes.

"Kui on hommikul tehtud analüüsid ja kõik on tipp-topp korras, siis peale lõunat tehakse uued analüüsid, sest "need on tehtud selles asutuses ja loomulikult inimene on praegu meie asutuses ja kõik, mis on varem tehtud, äkki pole õige". See on masendav, kui palju toimub dubleerimist," rääkis Veskimägi.

Riigikokku kuuluv Mark Soosaar, kes on Veskimägi patsient ja sai temalt abi silmaprobleemile, algatas Veskimägi juhtumi tõttu seadusemuudatuse, mis legaliseeriks Tõstamaa perearsti sugused universaalid - kui perearst läbib vastava koolituse, võib ta teha protseduure ja uuringuid, mis hetkel on eriarstikeskuste ja haiglate monopol. See säästaks raha ja kindlasti lühendaks järjekordi.

"See puudutab neid perearste konkreetselt, kes on huvitatud, kes on võimelised ja koolitatud, et nad võiksid ikkagi eriarstiabi diagnostikat teha. See on ülitähtis, et kopsuvalu korral või pärast luumurdu või mis tahes häda või kaebusega saaks arst kasutada tänapäeva tehnoloogiat. Tänapäeva arst ei pea olema nagu Kreutzwald, et tal on vaid kuuldetoru ja ta käib patsientide juures sellepärast, et neilt muinasjutte korjata," rääkis Soosaar.

Kui võtta aluseks Mardna jutt, siis radioloogiliste uuringute kogumaht aastas on 44 miljonit ja kui üks kolmandik sellest on asjata, teeb see 15 miljonit.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui PR kolib ajakirjandusega sama katuse alla

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Äripäev asutas kommunikatsiooniagentuuri. Millised väljakutsed see seab Eesti ajakirjandusele, debateerivad Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, ajakirjanik Anvar Samost ning Mart Raudsaar EALList.

Toidupank kutsub vabatahtlikke appi. Stuudios Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Värseimat kinolinadelt tutvustab filmikriitik Ralf Sauter.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!