Imastu hooldekodu pole põlengukindel
Päästeameti hinnangul on Imastu koolkodu sadakonna psüühilise erivajadustega lapse evakueerimine personalinappuse tõttu probleemne.
Kolme aasta tagusest Haapsalu lastekodu põlengust, kus hukkus kümme noort klienti, suurt ei õpitud. Imastu koolkodus, kus elavad kõige sügavama puudega lapsed, on päästeamet teinud ettekirjutusi, aga ikka napib kasvatajaid.
Kuidas sa viid tulekahju korral üksi näiteks neljandalt korruselt välja 16 hoolealust, kellest enamik ise ei liigu, küsis ETV saade "Pealtnägija".
Lääne-Virumaal, Tapa vallas Imastus asub üks vanemaid puuetega laste hoolekandeasutusi Eestis, kuhu on läbi aegade toodud kõige keerulisema psüühilise erivajadusega lapsi.
Sirje Aupaju on Imastu hoodekodus erivajadusega laste eest hoolitsenud viimased paar aastat. Kaks kuud tagasi lõi Sirje lauale lahkumisavalduse ega kavatse enam kunagi tööle naasta. Dramaatiline sündmuste ahel vallandus ühest intsidendist Sirje hoolealuste vahel, mida 49-aastane kasvataja ei oleks enda sõnul kuidagi suutnud ära hoida.
Üle jõu käiv töö
Õnnetu episood toimus 6. novembril, kui hooldekodu 22-aastane kasvandik kukkus äkilises vihahoos ühte 6-aastast hoolealust jalgadega nüpeldama. Ootamatu rünnak lõppes väikesele poisile kiirabis ning veel kuu aega hiljemgi oli ta nägu sinikatega kaetud.
Kurioosseks ei tee aga juhtunut mitte niivõrd see, et keegi kedagi ründas - erivajadustega noorte hulgas tuleb seda ikka ette -, vaid see, mis pärast seda juhtus.
Juhataja Ülle Keinaste otsustas kaks töötajat, Sirje ja Ülle kasvatuslikel eesmärkidel tõsta üle selle maja neljandasse perre, mis on töötajate seas tuntud kui kõige agressiivsemate klientidega rühm.
Kleenuke Sirje Aupaju ütles, et kohati maadlustrenni meenutav töö ei oleks talle kuidagi jõukohane olnud, mistõttu otsustaski ta oma Imastust töölt ära tulla.
Hetkel teist kuud haiguslehel oleval Ülle Kotkasel on Imastu staaži juba kaheksa aastat. Tema on enda sõnul novembrikuistest sündmustest nii häiritud, et neelas mitu nädalat rahusteid ning käis psühhiaatri vastuvõtul.
Arusaamatused juhtkonnaga
AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno rääkis, et see on talle väga suur üllatus, kuna rahuloluküsitluse põhjal oli töötajate tagasiside äärmiselt positiivne.
"Korrektne käitumine oleks see, et kui sul on juhiga arusaamatused, siis pöördutakse juhtkonna poole. Praegusel juhul juhtkond on saanud informatsiooni nüüd läbi selle, et meediasse olukord läks. See on nagu väga üllatav käitumine ja taunimist väärt," leidis Lanno.
Riigile kuuluv äriühing AS Hoolekandeteenused haldab üle riigi 23 hooldusasutust. Neist Imastut peab ettevõte oma kroonijuveeliks, kuna see on nende ainus hooldekodu, millele on omistatud kõrgetasemeline Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedi ehk EQUASS-i sertifikaat.
Et järjekordne EQUASS-i audit lõppes alles möödunud nädalal, tuleb Imastu töötajate avalik pahameel firmale väga ebamugaval ajal.
Lanno tõdes, et töötajaid tõstetaksegi laste huvides vajadusel ringi.
"Et kui on ikkagi vaja kedagi last kuhugile peresse tõsta või mõnda töötajat sinna peresse tõsta, siis jah, tegelikult need otsused teeb see juht ja loomulikult need ei ole ju alati populaarsed otsused," lisas ta.
Tööjõudu ei jätku
"Pealtnägija" on saanud tagasidet veel mitmelt teiselt Imastu töötajalt, kes kõik viitavad sealsele ülirangele juhtimisstiilile, varasematele intsidentidele ning rangele töökorraldusele ja tööjõupuudusele.
Kui ettevõte väidab, et on vaid üksikud ööd ja päevad, mil töötajaid on Imastus kohal vähem kui peaks, siis kasvatajad ise räägivad sootuks teist juttu. See viitab hoopis laiema kroonilise probleemini Eesti sotsiaalhoolekande süsteemis, milleks on personalinappus.
"Kui on majja oodata külalised, on kohe kindlalt graafikusse pandud kaks inimest," rääkis Sirje Aupaju.
Imastus elab hetkeseisuga üle saja psüühilise erivajadusega last ja noort. Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi peab ka öisel ajal 16 lapse ehk kahe pere peale olema vähemalt kaks täiskasvanut. Imastu töötajate sõnul on aga siin majas sellele seadusepügalale juba pikemat aega läbi sõrmede vaadatud.
"Kuna tööjõudu ei jätku, siis alates juba terve see aasta on see situatsioon kestnud, et kahe pere peale on üks kasvataja," märkis Sirje.
Küsitav turvalisus
Et ajaloost pole 2011. aasta Haapsalu põlenguga seoses tragöödiat tarvis kaugelt otsida, on ka Imastu töötajad personalinappuse tõttu mures mitte ainult teenuse kvaliteedi, vaid ka hooldekodu asukate turvalisuse pärast.
AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno sellega ei nõustunud.
"Kohad on eelarvestatud, et kui on mõni täitmata koht, siis võib seda asja juhtuda puhkuste perioodidel. Tegelikult ju graafikuid välja arvestades on täidetud kõik koormus, siis ei tohiks olla nagu pidevalt üks inimene, et ikkagi kaks," kommenteeris ta.
Personalinappusele Imastus juhtis tähelepanu ka päästeamet, kes on oma riskihindamise tulemustes viidanud suurele probleemile just evakuatsioonis.
Arvestades, et Imastus elab ööpäevaringselt üle saja hoolealuse ning mitmed neist on mitteliikuvad voodis olevad patsiendid, siis võib ühele kasvatajale 16 lapse majast väljasaamine osutuda suureks probleemiks.
Nende päästeameti välja toodud puudujääkidega pole asutuse juhataja kursis. Imastu koolkodu juhataja Ülle Keinaste ütles, et konkreetseid juhiseid pole päästeamet asutusele andnud.
"Selles mõttes, et päästeametiga meil suhtleb haldusjuht," märkis ta.
Liina Lanno kommenteeris, et Imastus on väga hea töökorraldus ja tegelikult pole mitte midagi muuta vaja, kui ainult töötajate suhtumist oma töösse, lojaalsust oma asutusele, läbirääkimise oskust, kuulamisoskust ja avatust uuele.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann