Yana Toom: Eesti keeleseadused on vastuolus Euroopa Liidu õigusega
Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi sõnul peab Euroopa Komisjon kontrollima Eesti keeleseaduste vastavust ELi õiguse normidele ja põhimõtetele. Toom on saatnud ka vastava arupärimise Euroopa Komisjoni Tööhõive, Sotsiaalküsimuste ja Sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile.
Arupärimisele eelnes kirjavahetus Marianne Thysseniga, kes on EL-i volinik sotsiaalpoliitika ja tööhõive alal.
Vastuses Toomi päringule märkis volinik Thyssen, et vaatamata sellele, et Euroopa Kohus tunnustab liikmesriikide keelenõuete kehtestamise õigust, ei saa need olla ebaproportsionaalsed püstitatud eesmärgiga ning nende rakendamine ei tohi diskrimineerida teiste liikmesriikide kodanikke.
Thyssen lisas, et keelenõuete proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvestada töötajale antud konkreetseid ülesandeid ja nende täitmise asjaolusid.
Toom rõhutas, et tööjõu vabaliikumise vabadus on Euroopa Liidu üks põhiprintsiipe, mida täna kasutab ligi 70 000 Eesti kodanikku, kes töötavad Lääne-Euroopa riikides.
"EL-i liikmesriigid ei tohi mingil moel takistada liikumisvabadust, kuid meie keeleseadus on kahtlemata takistuseks nii kohalikule venekeelsele elanikkonnale kui ka Euroopa Liidu elanikele üldiselt,“ arvas Toom.
Tema hinnangul on paljud keelenõuded on pehmelt öeldes õigustamatud. "Näiteks on arusaamatu, miks peab trollijuht oskama minikirjandeid kirjutada," märkis europarlamendi saadik, kes tõi välja ka tema hinnangul absurdsed nõuded lasteaiaõpetajatele ja korteriühistute juhatuse liikmetele.
"Kahjuks on õigustamata nõudmiste näiteid liiga palju,“ lausus Toom.
Keeleseadus vabastab keelenõuete täitmisest ainult lühiajaliselt Eestis töötavaid väliseksperte ja -spetsialiste. Keeletaseme eksamit saab sooritada ainult eelregistreerimise alusel sihtasutuses Innove ning seda vaid korra nelja kuu jooksul.
"Euroopa Kohus Luxembourgis otsustas hiljuti, et Belgia rikub EL-i õigust, sundides seal töötamises huvitatud ELi kodanikke sooritama keeleeksamit vaid ühes teatud organisatsioonis Belgias. Kuna Eesti reeglid sisuliselt ei erine Belgia omadest, siis pole Euroopa õiguse rikkumise tuvastamine eriti raske,“ selgitas Toom.
Arupärimise põhjal peab Euroopa Komisjon otsustama, kas võimalikku ELi seadusandluse rikkumist peaks uurima. Kui rikkumine tuvastatakse, antakse Eestile aega olukorra vabatahtlikuks lahendamiseks ning kui probleem jääb sellisel viisil lahendamata, saab Euroopa Komisjon kaevata Eesti kohtusse.
Sergei Metlev: Toomi süüdistused on kummastavad
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik Sergei Metlev peab eurosaadik Yana Toomi süüdistust, et Eestis kehtivad keelenõuded on Euroopa õigusega vastuolus, kummastavaks. Metlev kutsub üles pöörama tähelepanu hoopis kättesaadava ja tasuta eesti keele õppe tagamisele kõigile soovijatele.
Tema sõnul on valitsuse keelenõudeid käsitlevas määruses kirjas, et nõuete määramisel lähtutakse töö iseloomust ja keelekasutusolukordadest ning see on Euroopa Liidus aktsepteeritud lähenemine.
"Toom viitab, et lasteaiaõpetajatele kehtivad keelenõuded on absurdsed, mis omakorda kõlab täiesti absurdselt,“ sõnas Metlev.
Tema hinnangul on muukeelsetes lasteaedades on aina rohkem eesti keelt ja sel põhjusel on lasteaednike keelenõuded täiesti õigustatud.
"Keeruline on ette kujutada, kuidas me suudame tagada vene päritolu lastele väärika elu Eestis, kui eraldame neid juba lasteaias eesti keele- ja kultuuriruumist,“ märkis Metlev.
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni nõuniku sõnul võiks eurosaadik juriidilise võimlemise asemel arutada, kuidas parandada eesti keele oskust muu keelsete Eesti elanike seas.
Üks võimalus on Metlevi arvates kõigile soovijatele tasuta ja pikaaegse keeleõppe tagamine. "Kurb fakt on see, et ligi pooled venekeelsed eestimaalased ei oska eesti keelt," tunnistas ta.
Tema väitel on meil palju tublisid inimesi, kellel on nii haridust kui motivatsiooni oma keelebaasi arendada, kuid kelle on kehv majanduslik olukord, hirmud või info nappus, mis takistavad seda.
"Eesti riigi huvides on tagada kõigile soovijatele tasuta eesti keele kursused, mis võimaldaksid jõuda keeleoskuse kõrgtasemeni. Praegune olukord, kus igal aastal on vaid mõnisada tasuta õppekohta ei ole üldse rahuldav," arvas Metlev.
Ta leidis, et tekkinud sotsiaalsete pingete vähendamiseks on tarvis muuta keeleõpet kättesaadavaks ja tegeleda vene koolis toimuva eestikeelse õppe kvaliteedi tõstmisega.
Toimetaja: Allan Rajavee