Kivirähk: poliitikast väga huvitatud valiks enim EKRE-t, noored toetavad keskmisest kordades rohkem rohelisi (4)

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. (Foto: ERR/Ülo Josing)
14.05.2016 17:33
Rubriik: Eesti

Turu-uuringute Aktsiaseltsi uuringutejuht Juhan Kivirähk kommenteerib värske erakondade toetuse uuringu tulemusi.

27. aprillil toimus ETV poliitikasaates "Foorum" arutelu erakondade reitingute teemal. Saatesse eksperdina palutud Tartu Ülikooli poliitikateadlane Kristjan Vassil pani kohe avasõnavõtus asjad paika: igasuguse mõõtmise puhul tuleb arvestada mõõtmisveaga ning sotsioloogiliste mõõtmiste puhul kehtib see eriti. Kui tulemuste erinevus jääb +-3 protsendi piiresse, ei ole tegelikult võimalik kindlalt väita, kas reitingute edetabelit juhib Keskerakond või Reformierakond.

Tõepoolest, kui jooksurajal pannakse paremusjärjestus vajadusel kehtima kasvõi tuhandiksekundilise täpsusega ning palliplatsil poleks tulemuse 23:21 puhul kellelgi võitjas kahtlust, siis sotsioloogias ei saa küsitluses mõõdetud Keskerakonna 23-protsendilist toetust pidada statistilist viga arvesse võttes suuremaks Reformierakonna 21 protsendist.

Ekspert Vassil läks koguni nii kaugele, et väitis, nagu meie poliitikamaastikul polekski riigikogu valimistest kuni tänaseni mingeid muutusi toimunud ning kõikumised erakondade toetusprotsentides jäävat kõik veamarginaali piiresse. Sellega ma siiski päriselt nõustuda ei saa. Vähemasti riigikogu kaks uustulnukat – Vabaerakond ja EKRE – on võrreldes valimiste päevaga oma toetust selgelt kasvatanud ning seda ei saa pelgalt statistiliseks hälbeks pidada. Nii nagu ka IRL-i toetuse langus alla valimiskünnise on nende valimispäeva tulemusega (13,7%) võrreldes ilmselgelt oluline muutus.

Muidugi võib ka selle neljaprotsendise toetuse puhul öelda, et vea piire arvestades võib tegelik tulemus jääda vahemikku 2,2 kuni 5,2 protsendini. Kuid ka napp valimiskünnise piiril püsimine ei peaks nii ambitsioonikat erakonda lohutama.

IRL-i esimehe esimene reaktsioon sellele uudisele oli, et tegemist on jamaga, sest tema nägevat oma silmaga paremini, mis ümberringi toimub. Margus Tsahknale võib sel puhul vaid kaasa tunda. Kui tema võime ühiskonnas toimuvat mõista tugineb tõesti vaid sellel, mida ta oma silmadega näeb, tuleks tal erakonna esimehe ja ka ministri amet kiiresti maha panna.

Kuid mis siis muudab sotsioloogilised mõõtmised nii ebatäpseks, et me ei saa rääkida täpsest toetusprotsentidest, vaid peame opereerima usalduspiiridega?

Teatavasti ei teostata sotsioloogias mõõtmisi mitte kogu uuritava kogumi (elanikkonna või valijaskonna) peal, vaid selleks kasutatakse väljavõttelist mudelit – valimit. Eestis on valimisealisi kodanikke 2015. aasta 1. jaanuari seisuga 886 530. Juhuväljavõtu abil moodustatava valimi (selle suuruseks on enamasti 1000 inimest) moodustamise kuldreegel on, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne tõenäosus valimisse sattuda. Selle tagamiseks on sotsioloogias kasutusel erinevad protseduurid, millel siin pole mõtet pikemalt peatuda. Kuid on selge, et nii suurest üldkogumist on võimalik juhuslikul teel moodustada põhimõtteliselt lõpmatu hulk erinevaid 1000 liikmelisi valimeid. Igasse sellisesse valimisse satuvad paratamatult erinevad inimesed – nii ei saagi erinevate valimite tulemused absoluutse täpsusega kattuda.

Küll aga tuleb statistikateadus meile appi teadmisega, et juhul, kui oleme valimi moodustamisel järginud kõiki juhuvaliku printsiipe, siis jääb 95 protsendilise tõenäosusega enamik kõigist võimalikest valimitest piiridesse, kus maksimaalne eksimus on +-3 protsenti, väiksemate protsentide puhul ka väiksem.

Kõnealuses "Foorumis" kõlas retooriline küsimus, et miks siis üldse neid erakondade toetuse uuringuid teha, kui nad ei võimalda paremusjärjestustki paika panna. Kuid ega see olegi poliitiliste monitooringute peamine eesmärk. Eesmärgiks on ikkagi olukorra pidev jälgimine, sest ka stabiilsuse mõõtmisel on oma informatiivne väärtus.

Seismoloogiajaamu ei panda tööle siis, kui maa juba väriseb, nad peavad ikka pidevalt toimima, et ette ennustada, millal maavärinat oodata on. Ka Eesti poliitilises lähiajaloos on küllaga episoode, kus mõne erakonna reiting drastiliselt langeb või erakordselt kiiresti tõuseb. Pealegi on erakondade toetuse uurimise sügavam mõte ka selle teadasaamises, millistes valijagruppides millised erakonnad populaarsemad on.

Ka käesoleva küsitluse põhjal on kindlasti huvitav välja tuua näiteks seda, et poliitikast väga huvitatud kodanike hulgas (keda on 14 protsenti kõigist kodanikest), on kõige suurem toetus EKRE-l. Nendest valijatest hääletaks EKRE poolt 20%, millele jääb alla nii Reformierakonna (17%) kui ka Keskerakonna (16%) reiting. Reaalseid valimisi silmas pidades on selliste valijate toetus vägagi hinnaline, sest nemad tulevad kindlasti valima ning oma aktiivse poliitikahuvi tõttu võivad mõjutada ka oma kaaskodanike eelistusi.

Huvitav on välja tuua sedagi, et muidu madala kaheprotsendilise reitinguga roheliste toetajaid on kõige nooremas valijate grupis (18-24 aastased) kaheksa protsenti. Noorusliku profiili hoidmine võib tulevikku vaadates osutuda väga kasulikuks, sest uusi valijaid tuleb ju juurde just sellesse gruppi. Sest ega IRL-i toetuski enam roheliste jaoks väga püüdmatus kauguses ole...

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (11)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus