Potentsiaalselt ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual

Video
Vahur Lauri
11.05.2016 21:19
Rubriik: Eesti

Aprillis harjutasid Kuperjanovi pataljoni sõdurid koos ameeriklastega Võrus linnalahingut, millest annab elava ülevaate sündmustest tehtud droonivideo. Selle filmis Võrumaa Teataja, aga mitte alati pole teada, kelle aparaat taevas siriseb. Majandusministeerium arutab praegu, millistel alustel potentsiaalselt ohtliku drooni võiks alla tuua ja kuidas seda teha.

"Kui me käisime riigikaitse komisjoniga Lõuna-Eestis, siis nii Kuperjanovi pataljoni ohvitserid, Võru KL maleva inimesed, setud kui ka piirivalvurid rääkisid, et droonide lennud on kordades suurenenud. Kusjuures, need droonid ei lenda ainult metsa või põllu kohal, vaid ka sõjaliste ja kaitseväe objektide kohal ning piki piiri," rääkis erukindral ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots "Aktuaalsele kaamerale".

"Meil on droonide kasutamine üldse julgeoleku, riigikaitse tagamise poolelt reguleerimata," lisas Laaneots.

Kui drooni lennutaja pole lennuametit sellest teavitanud, ei juhtu midagi. "Lihtsalt oleks oht, et ta põrkab mingi muu lendava lennuvahendiga kokku. Muud midagi," rääkis OÜ Eli tegevjuht Tõnu Vaher.

Droon võib mõne muu lendava objektiga kergesti kokku põrgata, sest see on väike ja ilma tehniliste vahenditeta on seda peaaegu võimatu avastada. Eriti keeruline on drooni märgata just linna kohal.

"Kui olemas on radarsüsteemid, mis suudavad drooni jälgida – põhimõtteliselt nad suudavad neid jälgida väga kitsastes alades, piiri ääres või kuskil mujal. Linna kohal või urbaniseeritud keskkonnas drooni avastada saab ainult inimene. Ega lennuamet sellest muud moodi teada ei saagi, kui inimene sellest teavitab," nentis Vaher.

Mida teha, kui n-ö paha droon on avastatud? Majandusministeerium kavandab lennundusseadusse kirjutada mehitamata õhusõiduki mõiste. Praegu arutatakse, millistel tingimustel drooni alla tuua.

"Arutame koos sise- ja kaitseministeeriumiga võimalusi, et kui keegi peaks lennutama drooni riigile oluliste objektide kohal, siis mida selle objekti allatoomiseks teha ja mis moodi see alla tuua," rääkis MKM lennundustalituse juhataja Priit Rifk.

Eelnõu peaks käesoleval aastal jõudma valitsusse kooskõlastamiseks.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!