Tartu Ülikooli teadlased uurivad antibiootikumide mõju enneaegsetele lastele
Tartu Ülikooli teadlased teevad kliinilisi uuringuid enneaegsetel beebidel ja väikelastel, et saada, mida ravim teeb inimese organismis ning mida inimese organism teeb ravimiga.
Projekti üks juhtidest, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar rääkis, uuritakse vanu antibiootikume, mis on turul olnud juba aastaid, mida on täiskasvanutel kasutatud pikka aega.
Nende ravimite puhul on aga teada, et ravimite annustamine on laste puhul oluliselt erinev täiskasvanute omast. Kuidas täpselt see doseerimine erineb, seda pole Lutsari sõnul eriti palju uuritud.
Soov on teada saada, milline on enneaegsele vastsündinule sobiv doos, millal oleks ravimit kõige parem anda ning milline täpselt see ravim olema peaks. Täiskasvanu doosist tuletatud annus ei ole lastele alati sobivaim.
Eesmärk on soov välja töötada mudelid, mis lähtuksid ravimi kineetikast ja kehtiks ka uute antibiootikumide puhul. Nii ei peaks Lutsari sõnul hakkama igat uut antibiootikumi hakkama lastel uurima, vaid saaks tuletada mudeli alusel konkreetse ravimi annused enneaegsetele vastsündinutele ja lastele.
Kuigi uurida on veel palju, on juba praeguseks teada, et neid antibiootikume, mis praegu on pediaatrias olnud pikalt kasutusel, peaks lastele andma tunduvalt harvemini, kui seda praegu tehakse.
Hästi talutavate ravimite, näiteks penitsilliini puhul ei ole aga annustamisel erilisi ohte. Paraku ei ole hästi talutavaid antibiootikume Lutsari sõnul väga palju.
Raskemini talutavate antibiootikumide puhul võib ravimite üledoseerimine kaasa tuua neeru- ja maksakahjustuse või hilisema kõrvalnähuna kuulmise languse. Väiksema doosi korral aga ei mõju antibiootikumid haigustekitajale ning patsient ei saa terveks.
Seega on üle- ja aladoseerimise vahel täpse annuse leidmine Lutsari sõnul väga oluline, sest see väldib omakorda raskete kõrvalnähtude tekkimist. „Nii ravimata infektsioon kui ravimite kõrvalmõjud on pikas perspektiivis halvad,“ ütles Lutsar.
Ravimid, mida uuritakse, on turul olnud mõnda aega ning nende patendiaeg on ümber saanud. See tähendab, et ravimifirmad omakorda ei ole nende antibiootikumide edasisest uurimisest huvitatud.
Lisaks ei taga ravimifirmad teha uuringuid väga kriitiliselt haigetel inimestel. Seda põhjusel, et kriitilisel haigel võivad kõrvalnähud tulla hoopis millestki muust kui ravimist. Neid kõrvalnähte on väga raske põhjendada, kui ravimi kineetika ei ole täpselt teada. Lisaks ei nõuta selliseid uuringuid ravimifirmadelt.
Samas aga on neid ravimeid esimestena tarvis just kõige raskemini haigetel patsientidel. Seetõttu uurivadki Tartu Ülikooli teadlased antibiootikumide toimet neil vastsündinutel ja lastel, kes muidu ravimifirmade uuringutest välja jäävad.
Tartu Ülikooli teadlased teevad koostööd Tallinna lastehaiglaga. Kaks kolmandikku uuritavatest on Tallinnas, kolmandik Tartus.
Seda põhjusel, et Tallinnas ja selle lähiümbruses elab rohkem inimesi ning nii on ka uuritavaid patsiente rohkem.
Uuringust tuleb pea igal nädalal välja uusi tulemusi. Sarnaste uuringutega tegelevate teadlaste hulgas on Tartu Ülikooli teadlaste leiud juba praegu huvi tekitanud. Kindel on, et aastaks 2020 on praegu laialt kasutusel olevate antibiootikumide doseerimise kohta olemas juba palju täpsemad mudelid.
Homme saab "Terevisioonis" vaadata intervjuud Irja Lutsariga.
Toimetaja: Marju Himma