Uuring: 82 protsenti Eesti elanikest ei poolda avalikus kohas alkoholitarvitamist
Kuigi suurem osa inimestest ei poolda avalikus kohas alkoholitarbimist, ei tunne enamus end sellest häirituna, kui keegi teine avalikus kohas napsitab. Vähem kui pooled läheksid avalikus kohas alkoholi tarbivat ja teisi häirivat inimest korrale kutsuma.
Tervise arengu instituut (TAI) tellis uuringu, millega soovis teada saada inimeste suhtumist avalikus kohas alkoholitarvitamisse.
Uuringu tulemustest selgus, et Eesti elanikest 82 protsenti ei poolda alkoholitarvitamise lubamist avalikes kohtades. 14 protsenti leiab, et see peaks olema lubatud. Neljal protsendil küsitletutest ei olnud selles küsimuses seisukohta.
Kui vaadata meeste ja naiste seisukohti antud küsimuses, torkab silma, et mehed pooldavad avalikus kohas alkoholitarbimist rohkem kui naised – 17 protsendi meeste hinnangul võiks see olla lubatud. Naiste hulgas on sama näitaja 11. Naiste puhul on aga näha, et nad omavad selles küsimuses selget seisukohta – ollakse kas poolt või vastu. Meeste hulgas on aga neli protsenti neid, kes ei oska ses küsimuses seisukohta võtta.
Uuringus küsiti 15-74aastaste inimeste arvamust. Kuigi 15-24aastate vanuserühmas peaks olema veel neidki, kes üldse alkoholi ei tohi osta ega tarbida, oli just selles eagrupis enim avalikus kohas alkoholitarbimise pooldajaid.
Vastanute suhtluskeele järgi tulemusi kõrvutades on märgata, et eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on rohkem avalikku joomist pooldavaid inimesi kui muu suhtluskeelega inimeste hulgas, vastavalt 15 ja 12 protsenti.
Peamiselt on aga uuringutulemustest oluline asjaolu, et suurem osa – enam kui 80 protsenti inimestest ei poolda avalikus kohas alkoholitarvitamise lubamist.
Juuli alguses jõustunud korrakaitseseadus tõstatas küsimuse, millal peaks avalikus kohas napsutajate tegevusse sekkuma politsei. Korrakaitse seisukohalt oli kriteeriumiks see, kui joomine häirib teisi inimesi.
TAI tellitud uuringus küsiti ka seda, kas avalikus kohas alkoholitarbimine on vastajat viimase poole aasta jooksul häirinud. Selgus, et pea kolmandikku inimestest on see häirinud, 66 protsenti vastas aga küsimusele eitavalt. Seega, kuigi inimesed ei poolda avalikus kohas alkoholitarbimist, ei tunne enamus end sellest häirituna, kui keegi avalikus kohas napsitab.
Naisi häirib avalikus kohas joomine rohkem kui mehi – 36 protsenti naistest vastas, et viimase poole aasta jooksul on see teda häirinud. Samuti tõuseb uuringu tulemustest esile, et kolmandik eesti keelt kõnelevatest ja kolmandik muud keelt peamise suhtluskeelena kasutavatest inimestest on tundnud, et teda häirib avalikus kohas joomine. Samuti häirib avalikus kohas joomine rohkem kõrgema haridusega inimesi.
Huvitav vastuolu ilmneb aga lastega ja lasteta perede vastuseid võrreldes. 33 protsenti alla 18-aastaste laste vanematest märkisid, et neid on häirinud, enam vähem sama suur hulk (32 protsenti) lasteta inimestest oli samal arvamusel. Samas aga on just alaealiste lastega perede hulgas rohkem neid, kes pooldavad avalikus kohas joomist (16 protsenti), samas kui lasteta inimestest pooldab seda 13 protsenti.
Küsimusele, milles uuriti, kas inimene sekkuks, kui avalikus kohas alkoholi tarvitav isik häirib teisi, leiab üle poolte, et nad kas tõenäoliselt või kindlasti ei läheks häirijat korrale kutsuma. Seega enamus Eesti elanikest ei poolda avalikus kohas alkoholi tarvitamist, kuid vaid 45 protsenti on neid, kes kutsuksid teisi häirivat napsitajat avalikus kohas korrale.
Toimetaja: Marju Himma