Järvamaa muuseumi patrioodid lõid identiteedi hoidmiseks seltsi
1905. aastal Eesti ühele vanemale maakonnamuuseumile aluse pannud Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts on taastatud. Paidesse kogunenud ajaloohuvilised, eramuuseumite loojad ja ajaloo talletamisega seotud ühenduste esindajad on mures maakondliku identiteedi hägustumise pärast riigireformi tulemusena. Selle kaitseks nüüd üheskoos tegutsema asutaksegi.
Järvamaa Muinasasjade Alahoidmise Seltsi lõid Paides tegutsevad baltisakslased 1904. aastal, seltsi tegevus käis siis mõistagi saksa keeles, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nende suurim teene meie maakonnale oli see, et aastal 1905 asutati Järvamaa muuseum, mis on Eesti vanuselt viies muuseum ja tegutseb tänapäevani. Muuseumi kõige hinnatavam kogu on kahtlemata magister Oskar Brasche apteegi kollektsioon, mis pärineb 19. sajandi algusest ja mis on Eestis kõige paremini niivõrd terviklikult säilinud apteegi ja farmaatsia kogu," tutvustas muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.
1926. aastal, baltisakslaste lahkumise järel Muinasasjade Alalhoidmise Selts likvideeriti, ent kogud ja muuseum jäid Paidesse. Kuna lähiajal on maavalitsused plaanis kaotada ja maakondlik identiteet on taas ohus, otsustati Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts taastada järjepidevuse alusel.
"Et praeguses heitlikus olukorras, kus väga küsitav on meie identiteedi säilimine uutes piirides, oleks olemas niiöelda vaimne süda, vaimne keskus, kus siis meie koduloost, ajaloost ja kultuuriloost huvitatud inimesed tunneksid ühtse ajaloolise Järvamaa mõju, võimu ja koostööd," põhjendas Mülts seltsi loomist.
"Hiljuti on ka suuremates saalides kostunud selliseid väiteid, ma toon näiteks, nagu ei oleks Ambla üldse Järvamaa osa. Ja et uuesti taastada Järvamaa inimeste jaoks arusaamine, mis üldse on Järvamaa," sekundeeris seltsi esimees Andres Kruusmaa.
Seltsi esimesed sammud on 3. märtsil toimuv väljasõit Tartu vastavatud riigiarhiivi hoonesse ning 11. märtsil toimuv Karl Ernst von Baeri konverents Koerus.
Toimetaja: Merilin Pärli