Ida-Viru elanike arvates pole piirkonnas piisavalt politseipatrulle

Video
Jaak Eelmets
23.03.2016 22:09
Rubriik: Eesti

Politsei vähene kohalolek Ida-Virumaa valdades ja linnades murendab elanike turvatunnet. PPA Ida prefektuur tunnistab raskusi Narva politseijaoskonna tööpiirkonnas ja on asunud otsima lahendusi.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri aastakokkuvõtete esitlemisel omavalitsuste juhtidele kerkis taas küsimus politseipatrullide vähesusest. Enim muretsevad Vaivara valla ja Sillamäe elanikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid tõdes, et visuaalselt on politseid tõesti tänavatel vähem näha. "Ka inimesed kaebavad, et politseid on vähe ja patrullid ei jõua väljakutsetele kohale või jõuavad nad suure hilinemisega, mis tähendab ju seda, et väljakutseid on palju ees seepärast, et patrulle on vähe, seetõttu ei jõua reageerida kõikidele süüteojuhtumitele," arvas Luhalaid.

Narva linnapea Tarmo Tammiste hinnangul ei peaks politsei igal tänava nurgal n-ö. nuia viibutama, kuid korrakaitse peaks olema siiski nähtav. "Nähtavus on üsna oluline tegur, mis tõstab linnakodaniku turvatunnet ja näitab, et riik hoolib," märkis Tammiste.

Poole aasta eest pöördus Ida-Virumaa Omavalitsuste liit siseministri poole palvega leida võimalusi politseinike arvu suurendamiseks. Kuigi ministeeriumi hinnangul on politseinikke piisavalt, näitab Ida prefektuuri enda analüüs vajadust viie patrullpolitseiniku ja kahe uurija järele.

"Narva politseijaoskonna tööpiirkonda oleme loonud juurde mõned patrullpolitseiniku ametikohad ja tegeleme praegu aktiivselt nende inimeste otsimisega. Meil on tulemas lähiajal ka praktikandid ning suvel uued lõpetajad," sõnas PPA Ida prefekt Vallo Koppel.

Sisekaitseakadeemia kadettidele ja ülikoolide õigusteaduskonna üliõpilastele pakutakse võimalust õppepraktikaks Ida prefektuuris ning soovitakse kaasata ka enam abipolitseinikke, keda siinse keelekeskkonna tõttu on vähe.

Tammiste sõnul Narvas abipolitseinikuks soovijaid on, kuid neil puudub keele oskus. "Siin ei ole võimalik töötada ilma vene keelt oskamata. Võin tuua kujuteldava niiöelda kujuteldava näite kui tuleb noormees näiteks Võrumaalt. On lõpetanud politseikooli, suunatakse Narva tööle, kutsutakse välja korteritülile, vajutab ukse taga kella, ta ütleb "Tere", sealt öeldakse "Tševoo!" Ja mis siis edasi saab," küsis Tammiste.

Lähtudes ohuprognoosidest ja maakonnapolitsei tööpõhimõtetest planeeritakse patrullide kohalolekut olulistesse kohtadesse vajalikul ajal ning Sillamäe ja Vaivara valda kaasatakse vajadusel ka Jõhvi politseijaoskonna jõude.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed (1)

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!