Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Uuring: Eestis on inimõigustega enim probleeme naistel
Eestimaalaste teadlikkus inimõigustest on madal, ligi kolmandik eestimaalastest ei tea, mis on inimõigused, selgub inimõiguste instituudi värskest aruandest.
Eesti inimõiguste 2012. aasta aruande kohaselt on eestlaste teadlikkus inimõigustest märkimisväärselt kõrgem kui mitte-eestlastel, teatas instituut.
Uuringu kohaselt on Eesti elanike enamus seisukohal, et Eestis inimõiguste rikkumisi ei esine. 54% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras, kuid 29% arvab, et see nii ei ole. 17% küsimusele vastata ei oska.
Uuringust selgus, et suur osa nendest, kes leiab, et Eestis ei ole inimõigustega kõik korras, ei ole kursis, mis on inimõigused ja peab inimõiguste rikkumiseks oma rasket majanduslikku olukorda (23% vastanutest).
Muukeelsed peavad eesti keele oskuse nõuet rikkumiseks
Põhilisteks inimõigustega seotud probleemideks peavad Eesti elanikud naiste õiguste küsimust ning palgalõhet (8%) ja ebavõrdsust (8%).
Võrdlemisi väike osa elanikest näeb probleeme sõnavabadusega (5%), seadustest kinnipidamise ja ebaõiglaste karistustega (5%), samuti diskrimineerimist töökohtadel (5%), kodakondsuse puudumist ja võimaluse puudumist käia valimistel (5%), laste õigusi (3%), vanuselist diskrimineerimist (3%), puuetega inimeste halba kohtlemist (2%).
Osa siinsetest muukeelsetest inimestest eesti keele oskuse nõuet ja gümnaasiumide üle viimist 60% ulatuses eestikeelsele õppele inimõiguste rikkumiseks.
Kõige paremini on tuntud inimõigus õigus elule (92%), järgnevad õigus haridusele (87%) ja õigus võrdsusele seaduse ees (86%).
Kõik ei ole ühtviisi kaitstud
Ekspertide hinnangutest selgus, et klassikaliste inimõigustega Eestis probleeme ei ole, kuid rõhutati siiski, et seadustes on inimõigused hästi tagatud, kuid praktilises elus ei ole see alati nii.
Need küsimused puudutavad inistituudi teatel ka põhiõiguste kaitset, näiteks õigust ausale ja erapooletule ning rahaliselt jõukohasele kohtupidamisele ja inimeste õiguste kaitset kohtueelses menetluses.
Ka tõdes mitu eksperti, et eri grupid ei ole ühiskonnas ühtviisi kaitstud. Kõige haavatavamad elanikkonna grupid on paljulapselised pered, lapsed, pikaajalised töötud, naised, eriti üksi elavad vanainimesed väheasustatud piirkondades, eakad, puudega inimeste pereliikmed ehk omaste hooldajad, puuetega inimesed, eriti psüühiliste erivajadustega inimesed, hooldusasutustes elavad inimesed ja samasoolised paarid.
Täna on rahvusvaheline inimõiguste päev, mida inimõiguste instituut tähistab kahepäevase konverentsiga 9.-10. detsembril Tallinnas.
Uuringu kohaselt on Eesti elanike enamus seisukohal, et Eestis inimõiguste rikkumisi ei esine. 54% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras, kuid 29% arvab, et see nii ei ole. 17% küsimusele vastata ei oska.
Uuringust selgus, et suur osa nendest, kes leiab, et Eestis ei ole inimõigustega kõik korras, ei ole kursis, mis on inimõigused ja peab inimõiguste rikkumiseks oma rasket majanduslikku olukorda (23% vastanutest).
Muukeelsed peavad eesti keele oskuse nõuet rikkumiseks
Põhilisteks inimõigustega seotud probleemideks peavad Eesti elanikud naiste õiguste küsimust ning palgalõhet (8%) ja ebavõrdsust (8%).
Võrdlemisi väike osa elanikest näeb probleeme sõnavabadusega (5%), seadustest kinnipidamise ja ebaõiglaste karistustega (5%), samuti diskrimineerimist töökohtadel (5%), kodakondsuse puudumist ja võimaluse puudumist käia valimistel (5%), laste õigusi (3%), vanuselist diskrimineerimist (3%), puuetega inimeste halba kohtlemist (2%).
Osa siinsetest muukeelsetest inimestest eesti keele oskuse nõuet ja gümnaasiumide üle viimist 60% ulatuses eestikeelsele õppele inimõiguste rikkumiseks.
Kõige paremini on tuntud inimõigus õigus elule (92%), järgnevad õigus haridusele (87%) ja õigus võrdsusele seaduse ees (86%).
Kõik ei ole ühtviisi kaitstud
Ekspertide hinnangutest selgus, et klassikaliste inimõigustega Eestis probleeme ei ole, kuid rõhutati siiski, et seadustes on inimõigused hästi tagatud, kuid praktilises elus ei ole see alati nii.
Need küsimused puudutavad inistituudi teatel ka põhiõiguste kaitset, näiteks õigust ausale ja erapooletule ning rahaliselt jõukohasele kohtupidamisele ja inimeste õiguste kaitset kohtueelses menetluses.
Ka tõdes mitu eksperti, et eri grupid ei ole ühiskonnas ühtviisi kaitstud. Kõige haavatavamad elanikkonna grupid on paljulapselised pered, lapsed, pikaajalised töötud, naised, eriti üksi elavad vanainimesed väheasustatud piirkondades, eakad, puudega inimeste pereliikmed ehk omaste hooldajad, puuetega inimesed, eriti psüühiliste erivajadustega inimesed, hooldusasutustes elavad inimesed ja samasoolised paarid.
Täna on rahvusvaheline inimõiguste päev, mida inimõiguste instituut tähistab kahepäevase konverentsiga 9.-10. detsembril Tallinnas.
Toimetaja: Kadri Masing