Ministeeriumi plaan annab mupole õiguse jõudu kasutada
Siseministeerium soovib anda osa politsei ülesandeid üle kohalikele omavalitsustele, mis tähendaks ühtlasi, et kohalikud korrakaitseorganid nagu näiteks Tallinna munitsipaalpolitsei saaksid õiguse kasutada jõudu.
Kui Tallinna munitsipaalpolitsei tabab bussijänese ning see trahvihirmus plehku püüab pista, ei jää ametnikel praegu üle muud, kui helistada politseisse ja loota, et õiguserikkuja tabatakse. Agressiivselt käituvat inimest mingil moel kinni hoida või kahjutuks teha mupol õigust pole, vahendasid ERRi raadiouudised.
Munitsipaalpolitsei juht Raik Saart leiab, et nende ametnikel võiks ollaõigus kasutada vahetut sundi.
"Muidugi parem oleks, kui jõudu üldse kasutama ei peaks, kuigi praegugi on meil üks piletikontrolör raske vigastusega haiglas. Bussist väljatõukamisel murdis endal luid," rääkis ta.
Siseministeeriumil on aga plaanis kohalike korrakaitseorganite vastutusala suurendada. Ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Veiko Kommusaare sõnul võib siin rääkida näiteks liiklusjärelvalvest või miks mitte ka magavate purjutajate kojuviimisest.
"Kui mõni linnakodanik on avalikus kohas alkoholijoobes või kuskile magama jäänud, siin on täitsa mõttekoht, et võib-olla kohalik omavalitsus ise toimetab inimese ennekõike koju või siis kainestusmajja. Kas selleks alati on vajadus politseipatrulli välja kutsuda, selles on küsimus," märkis Kommusaar.
Raik Saart on asjaga päri ning usub samuti, et mupo oleks võimeline nii mõnegi politsei ülesande üle võtma. Selleks aga vajakski ametnikud õigust kasutada jõudu. Päris tulirelvi munitsipaalpolitsei endale siiski ei soovi.
"Tulirelvade suhtes - meil ei ole mingisugust haiglast soovi nendega veel õiendada. Kui on, siis on sidumisvahendid ja võib-olla käerauad. Kumminui ehmatamiseks rohkem, aga see on ka kõik," sõnas ta.
Et plaan on siseministeeriumis küllalt toores, ei oska Veiko Kommusaar veel öelda, kui suures ulatuses kohalike omavalitsuste sunnivõimalusi laiendatakse. Samas on juba mõeldud väljaõppe peale ning tuleval aastal peaks esimesed Tallinna linnaametnikud sama sisekaitseakadeemialt ka korravalvuri kutsetunnistuse.
"Järgmine samm on koolituskava kokkupanemine. Ja võib-olla vaadata, et kuidas me jõuame riikliku tellimuseni, et milliseid korrakaitseametnikke meil veel riigis on vaja ja mida nad peaksid oskama," lausus Kommusaar.
Kui politsei ülesandeid antakse kohalikele omavalitsustele, saab küll politseiressursi kokku hoida, kuid omavalitsustelt nõuab see omakorda lisaraha. Sestap usub Kommusaar, et vähemalt esialgu ei tohiks oma munitsipaalpolitsei loomine omavalitsustele kohustuslik olla.
"Kõige mõistlikum lähenemine on see, et me vaatame neid asju järk järgult. Kindlasti ei suru omavalitsusi ülesannetega kuhugi põlvili ja ütle, et meie sellega enam ei tegele, et teie tegelege. Pigem vaadata seda paindlikult, millises Eesti piirkonnas see on võimalik ja millises ei ole. Eesmärk on luua võimalused ja vaadata, kuidas see siis minema hakkab," selgitas ta.
Toimetaja: Karin Koppel