Padar saatis siseministrile palve ajutist võõrtööjõu toomist lihtsustada
Põllumajandusminister Ivari Padar saatis siseminister Hanno Pevkurile palve analüüsida kolmandatest riikidest ajutiselt hooajatöödeks sissetoodava tööjõu tingimuste lihtsustamist. Reformierakond ideed heaks ei pea.
Aiandussektori esindajad pöördusid hiljuti põllumajandusministeeriumi poole sooviga lihtsustada kolmandatest riikidest võõrtööjõu sissetoomise reegleid, vahendasid ERRi raadiouudised. Ennekõike ootavad köögiviljakasvatajad võõrtöölistele makstava minimaalse töötasu alandamist.
Praegu, koristusperioodil peab näiteks Ukrainast kurgikorjajaid Eestisse lühiajaliselt tuua sooviv põllumees töötajale maksma 1,24-kordse Eesti keskmise palga. See on 1200 euro ringis. Aiandussektori esindajate sõnul muudab see aga kolmandatest riikidest töötajate Eestisse toomise võimatuks.
Nii ongi Eesti aiandusettevõtted keerulise valiku ees, üheltpoolt sooviks nad suurendada oma toodangut, ent töökäsi, mis konkurentsivõimelise hinna huvides töö ära teeks, pole.
Oma murest rääkisid aiandusektori esindajad ka ERRi raadiouudistes nädala eest. Nüüd on põllumajandusministeerium aiandussektori muret arutanud ja saatnud selle migratsioonipoliitikat kujundavale siseministeeriumile.
"Kindlasti me jagame aiandusliidu seisukohta, et aiandussektori arengut takistavad tööjõu probleemid. Kui me vaatame ühelt poolt seda, milline on huvi aianduserialade õppimise vastu ja teiselt poolt seda, kuidas aiandussektor on tööjõuga varustada, siis on selge, et siin on küsimusi, mida arutada ja probleeme, mida lahendada, "rääkis põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti.
Lemetti sõnul on probleem selles osas keeruline, et võõrtööjõu sissetoomine võib viia töökohti Eesti inimestelt, kuid juba praegu on siiski suuremaks probleemiks see, et lihttöölisi hooajatöödeks maale kusagilt leida pole.
"Kindlasti on meil ühelt poolt vaba tööjõud, aga teisalt näitab tegelik olukord aiandussektoris, et neid, kes sinna sooviksid praegustel tingimustel tööle minna, ei ole," tõdes Lemetti.
Puhkusel viibiv siseminister Hanno Pevkru eilseks oma positsiooni veel kujundanud polnud. Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles, et kindlasti ei saa olla eesmärgiks vaid Eestisse tasuta tööjõu toomine, aga teemat on tarvis veel arutada.
Aiandussektori ettevõtete sõnul on siiani neile veidi tööjõupuuduse leevendust toonud noorte töömalevad, ent noortega tegelemine on liigselt ajamahukas.
"Eestlased ei ole enam nii altid tegemaks nii rasket tööd sellise palga eest," ütles Viljandimaa aiandusettevõtte Mulgi Viljad juhatuse liige Triinu Paumere.
"Kindlasti Ukrainast võiks tulla inimesi või Rumeenia on ka üks koht, kus on madalamad palgad ja inimesed on väga tööjõulised," märkis Paumere. Naise sõnul on neil ettevõttes gümnaasiumiõpilasi tööl küll käinud, kuid ka noored tahavad suvel puhata, mistõttu ei ole nad sageli nõus kurgi- ja kõrvitsapõllul seda aega veetma.
Siseministeerium teeb ettevalmistusi, et hooajatöödeks saaks Eestisse senisest lihtsamalt tuua töökäsi kolmandatest riikidest. Ühe muudatusena kaalutakse leevendada võõrtöölistele makstava palga suuruse nõuet.
Ametiühingud reeglite leevendamist ei poolda
Praegu on Eesti võõrtööjõu poliitika reegliks see, et Eestisse on oodatud tippspetsialistid, kellele makstakse keskmise palga 1,24 kordne korrutis. Praegu siis vähemalt 1200 eurot. Lihttöölistele nagu näiteks maasikakorjajatele sellist palka aga aianduses maksta ei suudeta. Nüüd kaalubki Eesti valitsus reeglite lõdvendamist. Aiandusliidu ettepanek selles osas on jõudnud siseministeeriumisse, kus on kaalmusel võimalus, et hoojatöödel piisab võõrtöölisele sektori keskmisest palgast.
Näiteks hotelliteenindajat praegu Eestisse tööle tuues võidaks majutusettevõte ligi kaks korda. Nimelt oli majutus ja toitlustusalal keksmine brutopalk veidi üle 600 euro.
Ametühingute arvates ei tohi aga madalama palgaga tööjõu lootuses reegleid leevendada.
Kuidas riik siis näiteks aiandussektori ettevõtteid võõrtöökätega aidata sooviks.
"Põhiküsimus on ikka palgakriteerium. Siseministeerium on nõus põhimõttega, et vaadatakase konkreetselt seda valdkonda, valdkonna keskmist palka ja nendele, keda tahetakse tuua kolmandatest riikidest, makstakse vähemalt selle valdkonna keskmist palka," selgitas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetöitja Janek Mägi.
Samas jätaks riik endale koostamisel oleva eelnõu kohaselt õiguse nimetada need valdkonnad, kus töökäed kolmandatest riikidest on hooajatöödele lubatud, kuhu mitte. Mägi kinnitas, et nad ei saa toetada olukorda, kus Eestisse tuuakse sisse töötajaid, kellele makstakse tunduvalt vähem palka kui Eesti inimestele.
Ametühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et kindlasti ei tohi võõrtööliste lihtsam kasutamine halvendada Eesti inimeste võimalusi saada paremat palka ja leida tööd. Kui riik kõik need garantiid suudab seadusesse kirja panna, pole võõrtöölisi põhjust karta.
"Mitte odavuse pärast ei ole meil vaja inimesi sisse tuua, vaid sellepärast, et meil on inimesi vaja," rääkis Peterson.
Samas soovitas Peterson Eesti riigil mõelda pigem sellele, kuidas lõpetada see olukord, miks meil on töökäte puudus.
Toimetaja: Liis Velsker