Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
IRLi naiste juht: erakond alahindab oma naispoliitikuid
IRLi naiskogu juht Kaia Iva esitas täna erakonna volikogule analüüsi naiste valimistulemuste ja nimekirjades asetuse seoste kohta ning nentis, et erakond on seadnud oma naiskandidaadid meestest halvemale konkurentsipositsioonile.
Erakonnad ja poliitikavaatlejad on Iva sõnul tõdenud, et Eestis peaks naiste osakaal riigikogus olema suurem, et poliitika tasakaalustatumaks muuta. Tegelikus elus loovad erakonnad aga selge eelisseisundi meeskandidaatidele.
Iva võrdles IRLi naiskandidaatide tegelikku valimistulemust nende asetusega üldnimekirjas ja ringkonnanimekirjas. IRLi nimekirjas kandideeris kokku 18 naist. Neist kaheksa puhul oli valimistulemus võrreldav esilagse asetusega, kaheksal juhul oli erakond asetanud naise halvemale positsioonile kui oli tegelik valimistyulemus ning vaid kahel juhul oli naiskandidaat saanud nimekirjas parema asetuse kui oli valijate hinnang.
"On selge, et IRL on oma naispoliitikuid alahinnanud ning seadnud neid oma meeskandidaatidega halvemasse konkurentsipositsiooni, märkis poliitik.
Ta tõi välja, et tänavu riigikogu valimistel sai koha riigikogus kompensatsioonimandaadina kokku 19 isikut, neist vaid kaks olid naised, mõlemad Keskerakonnast. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu kõik 13 naissaadikut said otsemandaadi kas isiku- või ringkonnamandaadina st sõltuvalt kogutud häälte arvust.
"Eesti valimissüsteem tingib selle, et kuni veerand saadikukohtadest jaotatakse üldnimekirja alusel. Kui valimiste järgselt sai parlamendi mandaadi viiendik naisi, siis üldnimekirja alusel mandaadi saanutest oli naisi vaid 11 protsenti," lausus Iva.
Ta ütles volikogu liikmetele, et esmalt peaks erakond jõudma olukorda, kus naiskandidaatide konkurentsitingimusi ei kahjustataks. Seejärel, kui erakond tunnistab, et eesmärk on liikuda pisut suurema tasakaaalu poole, saab järgmise sammuna mõelda, kas naiskandidaatidele tuleks anda ka väikene erakonnasisene konkurentsieelis.
"Hetkel tunnustab IRLi valija naispoliitikut märksa enam kui teevad seda erakonna juhtorganid," ütles Iva.
Iva võrdles IRLi naiskandidaatide tegelikku valimistulemust nende asetusega üldnimekirjas ja ringkonnanimekirjas. IRLi nimekirjas kandideeris kokku 18 naist. Neist kaheksa puhul oli valimistulemus võrreldav esilagse asetusega, kaheksal juhul oli erakond asetanud naise halvemale positsioonile kui oli tegelik valimistyulemus ning vaid kahel juhul oli naiskandidaat saanud nimekirjas parema asetuse kui oli valijate hinnang.
"On selge, et IRL on oma naispoliitikuid alahinnanud ning seadnud neid oma meeskandidaatidega halvemasse konkurentsipositsiooni, märkis poliitik.
Ta tõi välja, et tänavu riigikogu valimistel sai koha riigikogus kompensatsioonimandaadina kokku 19 isikut, neist vaid kaks olid naised, mõlemad Keskerakonnast. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu kõik 13 naissaadikut said otsemandaadi kas isiku- või ringkonnamandaadina st sõltuvalt kogutud häälte arvust.
"Eesti valimissüsteem tingib selle, et kuni veerand saadikukohtadest jaotatakse üldnimekirja alusel. Kui valimiste järgselt sai parlamendi mandaadi viiendik naisi, siis üldnimekirja alusel mandaadi saanutest oli naisi vaid 11 protsenti," lausus Iva.
Ta ütles volikogu liikmetele, et esmalt peaks erakond jõudma olukorda, kus naiskandidaatide konkurentsitingimusi ei kahjustataks. Seejärel, kui erakond tunnistab, et eesmärk on liikuda pisut suurema tasakaaalu poole, saab järgmise sammuna mõelda, kas naiskandidaatidele tuleks anda ka väikene erakonnasisene konkurentsieelis.
"Hetkel tunnustab IRLi valija naispoliitikut märksa enam kui teevad seda erakonna juhtorganid," ütles Iva.
Toimetaja: Karin Koppel