Samasooline paar kooselu registreerimisest: see on eelkõige südamekutse
Alvar ja Dimitri, kes moodustavad samasoolise paari, hinnangul on geisuhete teemal ühiskondlikul tasandil palju suunatud mõtlemist ning hoiakuid, mida võimendab ka meedia. Samas tunnistasid mehed, et kui rääkida inimestega nii Eestis kui ka Venemaal, siis võib leida, et suhtumine antud temaatikasse on tavaliselt positiivne ja normaalne.
Alvar tunnistas Vikerraadio saates "Vikerhommik", et kuigi eilsest kehtib ühiskonnas palju vastukaja tekitanud kooseluseadus, siis rakendusaktide puudumise tõttu nad seda sõlmima ei kiirusta. "Seadus võeti vastu, kuid rakendusaktid need vaesekesed on nüüd need, millega seda materdatakse," rääkis Alvar.
Ta tõdes, et kuigi paar ei oota rakendusaktide kehtima hakkamist, siis ei tõtta nad ka notari juurde kooselu sõlmima.
"Kui seadus poolteist aastat tagasi vastu võeti, siis räägiti ju kohe, et seadus ei puuduta kaugeltki mitte ainult samasoolisi paare, vaid just enamuse heteropaare. Kokku kui ma õigesti mäletan, siis käis läbi number 180 000 inimest ning nendest ainult vähemus on geipaarid," sõnas Alvar.
Tema hinnangul peab seadus andma kõigile võimaluse kooselu registreerida, et ei tekiks õiguslikku tühimikku, mis on ebaõiglane ja normaalselt elu takistav.
"Meil otseselt notari juurde aega kirja pandud ei ole ja rakendusakte ei oota, kuid me jälgime küll, et see toimuks," rääkis Alvar, kelle hinnangul võiks seaduse ümber käivat tsirkust ja trianglit vähem olla.
Venemaal Eesti leping ei loe
Samas on Alvari ja Dimitri puhul tegemist nö rahvusvahelise paariga, kuna Dimitri elab hetkel Venemaal Peterburis. Viimane tõdes, et kuigi Venemaal lepingust palju kasu ei oleks.
"Juriidilises plaanis ei tähendaks Eestis kooselu registeerimine Venemaal mitte midagi, kuid ma tean väga paljusid paare, kes teevad seda enda jaoks, ning on registreerinud oma kooselu mõnes teises Euroopa riigis," sõnas Dimitri.
Alvar lisas, et tegemist on eelkõige südamekutsega. "Teades, et riik ei aktsepteeri taolisi suhteid, siis on see inimestele endale vajalik," toonitas Alvar. Dimitri avaldas lootust, et olukord Venemaal geiõiguste osas muutub.
Massikäitumine versus inimeste suhtumine
Kui algselt hakati Eestis kooseluseadust menetlema, siis Vene meedias tõlgendati seda kui geidele abiellumisõiguse andmist. Vene päritolu Dimitri tõdes, et ka sel juhul paisutas Vene meedia asja suuremaks kui see tegelikkuses oli.
Venemaa ühiskonnas on kahtlemata peidus väga tugev negatiivne hoiak geipaaride suhtes, mida aga Alvari hinnangul lääne meedia ka tugevalt võimendab.
"Inimesed ei käi Venemaa nii palju kui võiks. Seega kui minna tagasi indiviidide tasemele ja suhteldes inimestega näost-näkku, siis on hoiakud väga normaalsed ning aktsepteerivad," rääkis Alvar, kelle hinnangul tuleks eristada massikäitumist ja -psühholoogiat inimeste individuaalsest suhtumisest.
"Selline suunatud ja kujundatud hoiak on loomulikult negatiivne. Selle murdmiseks läheb Venemaal vähemalt kaks põlvkonda. Kuigi ka Eestis on palju suunatud mõtlemist, siis ühiskondlikul tasandil on märksa tugevamalt levima hakanud positiivsed arvamused," rääkis Alvar.
Toimetaja: Allan Rajavee