Uus jahiseadus on parandanud maaomanike ja jahimeeste suhteid
Nii jahimeeste kui keskkonnaministeeriumi kinnitusel on uus jahiseadus hästi toiminud ning parandanud maaomanike ja küttide suhteid.
Neljapäeval kogunes esmakordselt keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse moodustatud uus jahindusnõukogu, et analüüsida möödunud aastal kehtima hakanud uue jahiseaduse toimimist ning arutada ettepanekuid õigusaktide täiendamiseks, vahendasid ERRi raadiouudised.
Ministri sõnul on uues jahiseaduses kindlasti nurki, mida veel filigraansemalt läikima luua, kuid üldjoontes sai seadus tänu kõikide korralikule kaasalöömisele hea.
Ka Jahimeeste Seltsi president Margus Puust ütles, et reform on rakendunud üldiselt hästi, kuid on mõni küsimus, mida jahindusnõukogus ka tõstatatakse.
"Endiselt on kahjustuste teema. Kogu jahiseaduse menetluse ajal meie jäime enda seisukohtade juurde, ministeerium ja maaomanikud jäid enda seisukohtade juurde. Meie ettepanek on jätkuvalt see, et kui maakondlikes jahindusnõukogudes otsustatud küttimismahud sõraliste puhul ka ära kütitakse, siis tegelikult jahimehed nendes piirkondades kahjusid maksma ei peaks. See on jahimeeste jaoks ebaõiglane osa kehtivas jahiseaduses," selgitas Puust.
Tema sõnul korjavad jahimehed allkirju ning tahavad anda need kodanikuühenduse algatuse korras riigikogule. "Tahame väga kitsalt seadusemuudatust. Ülejäänud osaga on jahimehed rahul ja seadus on hästi toimima hakanud," kinnitas Puust.
Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles "Vikerhommikus", et maaomanike ja jahimeeste suhted said suures osas selgeks räägitud juba seaduse ettevalmistamise käigus.
"Me tegime vist neli aastat seda seadust ja enne seda oli arengukava tegemine ehk pea kümme aastat käis vastastikune nurkade maha nühkimine. Selle aja jooksul oli näha, kuidas kliima jahimeeste ja maaomanike vahel järk-järgult paranes. Seetõttu suudeti teha kõik lepped ja kohapealne elu nii ära, et seadus enam paljude jaoks midagi ei muutnud," selgitas Traks.
Jahindusteemadel arutledes ei saa jätta tähelepanuta ka Aafrika seakatku teemat. Tõnu Traksi sõnul on jahimehed olnud väga mõistlikud.
"Siin pole midagi parata, see on taud, mis puudutab meid kõiki ja siin on jäme ots Veterinaar- ja toiduametil, kes peab võtma vastu vastavad meetmed. See on kergelt öeldes sõjaseisukord," rääkis ta.
"Jahimehed on mõistikud, sest jahinduslikult ei käi Euroopa Liit meile midagi ette, aga me näeme, mida on teinud teised valesti. Valgevene, Leedu, Läti asusid aktiivselt metssigu küttima ja tulemuseks on see, et nad aeti liikuma, ka haiged metssead. Kuna haigus levib kontakti teel, siis meie enamik leidudest on olnud lõuna pool, kuna lätlased on neid taga ajanud. Meie väldime seda. Jahimehed on sellega kaasa tulnud ja saavad aru, et tuleb edasi küttida, aga vaikselt, mitte nii, et loomad hakkaksid jooksma ühest maakonnast teise," lisas Traks.
Toimetaja: Merili Nael