Eesti konsul Venemaal: Kohveri meelekindlus oli vangistuse ajal imetlusväärne
Eesti konsul Venemaal Sirje Matteus ütles, et Eston Kohveri juhtum oli üks keerulisemaid tema karjääris, sest Vene võimude käitumine raskendas vangistatud kaitsepolitseniku abistamist. Konsuli ja Kohveri kohtumisi lükati tihti edasi ning Matteus pidi ootama tunde Lefortovo vanglas, enne kui sai sõnumeid Eestist ja kodustelt Kohverile edastada.
Matteus ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eston Kohveri juhtumist jäi talle kõige enam meelde Venemaal vangistatud kaitsepolitsei ametniku imetlusväärne meelekindlus ja usk, et ta saab tagasi kodumaale.
"Kõige selle juures säilitas ta oma huumorimeele, mis näitab, et ta on väga väga tugev isiksus," rääkis Matteus. Konsuli sõnul tuleb silmas pidada, milline riik Kohveri kinni pidas. "Seda enam, ma ütlen veelkord, on imetlusväärne, et ta säilitas oma meelekindluse selle asja juures," toonitas konsul.
Kohveri juhtumi puhul võib Eesti saatkonna üheks võiduks pidada seda, et Kohverile ei tehtud Vene võimude poolt psühhiaatrilist ekspertiisi.
"Siinkohal mängis suurt rolli meie rahvusvaheliste partnerite toetus, sest nii Euroopa Liidu, Kanada, USA kui ka kõik teised partnerid töötasid selle nimel, et lisaks tema vabastamisele oleksid tema õigused kinni pidamise ajal tagatud," selgitas Matteus.
Vene võimud ei põhjendanud tihti oma tegevust
Eesti saatkonna esimesed sammud pärast Kohveri kinni pidamist olid kaitsepolitseiniku asukoha välja selgitamine ja temaga kohtumise organiseerimine. Konsuli sõnul saadi teave Kohveri asukoha kohta võrdlemisi kiiresti, kuid kohtumist Vene võimud nii kiiresti ei võimaldanud.
"Kohtumise korraldamine võttis aega, kui ma õigesti mäletan, siis kolm päeva," meenutas Eesti konsul. Seejuures ei esitanud Venemaa Matteuse sõnul mitte ühtegi argumenti, miks oli Kohveriga kohtumiste korraldamine tihtipeale raskendatud.
"Selliseid asju ei argumenteeritud Kohveri aasta pikkuse vangistuse ajal iialgi. Me kas ei saanud vastust või kui saime, siis väga lakooniliselt lükati kohtumised edasi," rääkis Matteus.
Samas nentis konsul, et kuigi Kohveriga kontakti loomine oli keeruline, siis Venemaa täitis rahvusvahelisi kohustusi ning konsul sai vangistatud kaitsepolitseinikuga kokku vähemalt kaks korda kuus. "Seejuures ei viidanud Vene võimud mitte rahvusvahelisele õigusele, vaid enda siseriiklikule seadusele," märkis Matteus.
Ootamist oli palju
Konsuli ja Kohveri kohtumiste kohta Vene võimud arvamust ei avaldanud, kuid Matteus tõdes, et isegi pärast loa saamist prooviti muuta vangla külastusi võimalikult ebameeldivaks.
"Kuigi kellaaeg oli kindlaks määratud, siis Lefortovo vanglasse kohale minnes, ei olnud iialgi teada, mis kell ma tegelikult kohtumisele saan, sest tihti tuli oodata kuni kaks tundi kuni mind lasti Eston Kohveri juurde," rääkis konsul.
Matteuse hinnangul olid need kohtumised vangistuse ajal ülimalt olulised, kuna ainult sellel viisil sai Kohver teavet sellest, mis toimub. "Kõige olulisem oli see, et ta sai teateid oma pereliikmetelt," märkis konsul.
Kohveri kõhklusi tuleb mõista
Samas tekkis aasta aega kinni peetud kaitsepolitseinikul tunne, et ta on kaasmaalaste poolt unustatud.
"Seda tuleb mõista, sest kui inimest peetakse kinni sellistes tingimustes, siis võivad tal tekkida kõhklused. Kuid ma tahan toonitada, et kogu selle aja jooksul säilitas ta enesekindluse, usu ja lootuse, et ta saab tagasi Eestisse oma pere juurde," märkis Matteus, kes lisas, et ka talle tuli Kohveri vabastamine üllatusena ning tal puudus informatsioon selle kohta.
Konsul Sirje Matteus tunnistas, et Kohveri juhtum oli erakordne. "Minu konsulaarkarjääri jooksul on palju väga keerulisi juhtumeid olnud, kuid selle juhtumi puhul oli tegemist ka riiklikult väga vastutusrikka ja keerulise ülesandega," nentis Matteus.
Toimetaja: Allan Rajavee