Programmeerimisõpetus koolis: aitab mõista IT nähtusi, kuid õpetada koodikirjutamist õppesuundi läbivalt on enesepettus
Eestis pakub ligi 370 üldhariduskooli IT ja tehnoloogiaharidusega seotud valikaineid, teiste hulgas programmeerimist. ERRi portaal uuris, mida täpselt lapsed koolides õpivad ning kui palju sellest on reaalses elus rakendatav.
Eesti koolides ei ole programmeerimine kohustuslik, kuid hariduspoliitikas on sellele palju tähelepanu pööratud, märgib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla. Tema sõnul on seepärast loodud ka ProgeTiigri programm, mis pakub koolidele toetavaid tegevusi.
Haridusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo ütleb, et valitsus peab programmeerimise ja robootikaga tegelemist juba noores eas tähtsaks, et valmistada õpilasi paremini ette tuleviku töökohtadeks.
"Robootika muudab reaalained ning inseneri- ja täppisteadused õpilaste jaoks põnevaks, nad omandavad teadmisi ja oskusi lihtsamini ning oskavad teha teadlikuma valiku tulevikus edasi õppimiseks eriala valides," seletab Rillo.
Infotehnoloog ja IT visionär Linnar Viik tõdeb, et infoühiskonnas edukaks hakkama saamiseks on infotehnoloogia pädevusi vaja pea kõigil elualadel, rääkimata inimeste igapäevaelust.
Rääkides programmeerimise õppest Eesti koolides, nendib Viik, et IT praktilise suunitlusega õpetamine ja nende teadmiste sidumine konkreetsete rakendusvõimalustega on parim õpetamise ja õppeviis üldhariduses.
"Eesti on oma teel infoühiskonda alles kepikõnnilt sörkjooksule asumas. Uhkust tunda oma tipptegijate üle on oluline, kuid edukas infoühiskond toetub ikkagi tugevale rahvaspordile," lisas ta samas.
Eestis on arvutiõpet püütud tihedalt põimida erinevate õppeainetega ning ka programmeerimist õpetatakse läbi praktiliste ülesannete. Selline lähenemine ei tulene Viigi hinnangul mitte niivõrd õpetajate fundamentaalsete IT-teadmiste ja rahaliste võimaluste puudusest, vaid lähtub praegu kõige põletavamatest vajadustest – anda võimalikult paljudele noortele ning põlvkonda läbivalt koolihariduse käigus oskused ja teadmised, millega üha digitaliseeruvamas maailmas hakkama saada.
"Olen nõus, et programmeerimine tema lähtekoodi kirjutamise ja infosüsteemi arhitektuuri loomisega aitab kaasa algoritmilise mõtlemise, ülesannete abstraheerimise ja paljude muude infotehnoloogiatega tihedalt seotud nähtuste paremal mõistmisel, kuid olgem ausad – oodata ning loota seda üldharidussüsteemilt ja kõiki õppesuundi läbivalt oleks enesepettus," lisas Viik.
Ene Koitla selgituste kohaselt otsustavad haridusasutused ise, kuidas nad selles valdkonnas toimetavad. HITSA julgustab ProgeTiigri programmi kaudu kõiki aineõpetajaid kasutama erinevaid võimalusi aineõppes ning integreerima tehnoloogilist kirjaoskust igapäevasesse õppeprotsessi. „Selles valdkonnas pakuvad haridusasutused õppijatele tehnoloogiaalastes huviringides osalemise võimalust, informaatika või mõnd muud IKT- või tehnoloogiaharidusega seotud valikainet,“ rääkis Koitla.
Tema sõnul õpetatakse programmeerimist üldhariduskoolides erinevalt. "On koole, kes lõimivad erinevaid võimalusi aineõppesse, kasutavad mobiilseid rakendusi (Kodable, Hopscotch, Cargo-Bot jt), keskkondi (Code.org jt) ja programme (Scratch jt) matemaatikas, lõimivad robootika kasutamise füüsikaga, muusikaga või muu õppeainega. Eraldi programmeerimiskeelt (nt JavaScript, C++ jt) õpetatakse valikainetes," selgitas ta.
IKT- ja tehnoloogiaharidusega seotud valikaineid pakutakse Eestis ligi 370 üldhariduskoolis. HITSA on viimase kolme aasta jooksul toetanud 200 üldhariduskooli erinevate programmeeritavate seadmete soetamisel, neid kasutatakse nii õppetöös kui ka huviringides.
Koitla selgitas, et HITSA koordineerib Eestis ka üleeuroopalist programmeerimisnädalat Code Week, kus eelmisel aastal osales 83 haridusasutust üle Eesti, kaasates tehnoloogia ja programmeerimisalastesse tegevustesse rohkem kui 12 000 õpilast.