Madison: Eesti peaks aitama Lähis-Ida põgenikelaagrites asuvaid sõjapõgenikke
Kui riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu (Reformierakond) väitel on Eestil tegevuskava varjupaiga saanud inimeste vastuvõtmiseks valmis ning riik saaks tervitada ühte pagulast päevas, siis EKRE saadiku ja ELAK-i aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul peaks aitama inimesi, kes on jäänud Süüriasse või kriisikolde naaberriikidesse, kuna riigikogu saadiku hinnangul asuvad just Süüra naaberriikides tõelised põgenikud.
Täna hakkab Eesti parlamendi täiskogu esmakordselt arutama pagulaste vastuvõtuga seotud küsimusi. ELAK-i esimees Kalle Palling (Reformierakond) ütles saates "Terevisioon", et kuigi tegemist on palju arutatud ja n-ö "vana" küsimusega, siis on probleemi käsitlemise pädevus olnud ELAK-il.
"Me oleme riigikogu komisjonis pagulasküsimust arutanud mitmel korral ning teinud seda väga laialdaselt, kuid sündmuste eskaleerumine toimus suures mahus sel suvel, siis on täna meil esimest korda võimalus tuua teema parlamendi suurde saali," selgitas Palling.
Tänase istungi eesmärgiks on seatud parteide ülese seisukoha loomine, kuid ELAK-i aseesimehe Jaak Madisoni (EKRE) hinnangul on pagulasküsimuse käsitlemisega suures saalis jäädud hiljaks. "Kriis on eskaleerunud mõõtmatutesse suurustesse ning praegu on ammu mööda saanud see aega, kui oleks pidanud seda arutama," sõnas Madison.
EKRE saadik sõnas, et konservatiivide fraktsioon mõistab Euroopat tabanud probleemi tõsidust ja seda, et antud küsimust ei saa eirata vaid sellega peab tegelema. "Kuid pigem on küsimus selles, kuidas seda teha kõige efektiivsemalt, kuidas me aitame tegelikult tõelisi sõjapõgenike ning mis ei oleks nii efektiivne antud abistamise puhul," lisas Madison.
Abistama nii kriisikoldesse jäänud kui ka Euroopasse jõudnud inimesi
Tema arvates asub enamus tõelisi sõjapõgenike Lähis-Ida kriisikolde Süüria naaberriikides. "Meil oleks tunduvalt soodsam vastavalt oma võimekusele panustada just nendesse riikidesse, kus põgenikud praegu asuvad, ning aidata neid nende kodukohas, kus abi oleks kõige efektiivsem," arvas ELAK-i aseesimees, kes märkis, et selle seisukohaga on kõik riigikogu erakonnad nõus.
Kalle Palling nentis samuti, et rändekriisile tuleb leida lahendus, mis on kombinatsioon lahendustest. "Inimestega, kes on juba jõudnud Euroopasse, nendega me peaksime tegelema siin koha peal ja need, kes ei peaks siin olema, tuleb kindlasti tagasi saata ning seda on Eesti ka ju toetanud," toonitas Palling.
Samas nentis Reformierakonna saadik, et inimesi, kes on vägivalla eest põgenenud, ei saa saata tagasi kohta, kus neil ei ole turvalist keskkonda ega kodu. "Aga ma nõustun Jaaguga, et nende riikide aitamine nagu Liibanon ja Jordaania ning seal mingisuguste tingimuste loomine, et inimesed ei peaks nendest riikidest põgenema, on oluline," selgitas Palling.
Üks pagulane päevas
ELAK-i esimehe sõnul on Eesti tegevuskava puhul oluline, et kui varjupaika vajavad inimesed riiki jõuavad, siis oleksid kõik ettevalmistavad tööd tehtud. "Tahaksime Eestis vältida vahepealseid etappe, kus inimesed oleksid paigutatud mingile ajutisele majutuspinnale," rääkis Palling.
Riigikogu saadiku väitel oleks Eestil võimalik vastu võtta üks sõjapõgenik päevas. "Kui inimene saabub, kas lennujaama või mõne muu transpordivahendiga Eestisse, siis on tal olemas elukoht, tugiisik ja potentsiaalne töökoht," sõnas Reformierakonna riigikogu saadik.
EKRE parlamendisaadiku hinnangul aga ei ole pagulasküsimusega seoses loodud riiklik tegevuskava korralik. "Kui rääkida numbritest, siis numbrid muutuvad väga lühikese aja jooksul drastiliselt ehk kui jaanipäeva ajal lepiti Euroopa Komisjoniga kokku, et Eesti võtab vastu 150 isikut, siis ainuüksi paari kuuga tõusis see arv 550 isikuni, millega Eesti allus komisjoni survele," sõnas ELAK-i aseesimees, kelle arvates ei oleks õige alluda välissurvele ja nõudmistele.
"Nelja miljoni euro eest, mis on pagulaste aitamiseks eraldatud, suudaksime aidata kümme korda rohkem inimesi seal kohapeal kodupiirkonnas," märkis Madison.
Toimetaja: Allan Rajavee