Suured erihooldekodud kaovad, lähedased on reformi eel mures
Eestis on sotsiaalhoolekandes lisaks töövõimereformile algamas veel üks suur muudatus - 2020. aastaks sulgetakse suured erihooldekodud.
Sotsiaalministeerium kinnitab, et erihooldust vajavate inimeste paigutamine kuni 30 inimest mahutatavatesse kodudesse annab kogu teenusele uue sisu. Siiski paljud on praeguse süsteemi lammutamise pärast mures, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti kuus suurt nõukogude ajast pärit erihooldekodu - Võisiku, Sõmera, Erastvere, Kodijärve, Imastu ja Tori - peaks nelja aasta pärast olema oma uksed sulgenud. Selleks ajaks on 1400 klienti uutes majades ja sisuliselt ka uutel teenustel.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse peab seda küll väljakutseks, aga on optimistilik. "See on väljakutse omaette, kuidas toetada erivajadustega inimesi nii, et nad saaksid võimalikult iseseisvalt hakkama. Selline ööpäevaringne suurtes hooldekodudes hooldamine, selle aeg on läbi."
Kõlab ju hästi, et likvideerime viimasedki punamineviku jäänused, ent ometi on erihooldekodudes elavate inimeste lähedasi, kes kardavad tuleviku pärast.
Pärnu külje all Saugas elav Elvi Kasemaa teab, kuidas suhtuvad ümbritsevad inimesed vaimupuudega inimesse. Veerand sajandit elas tema poeg Kaido kodus, nüüd viimased seitse aastat Saaremaal Sõmeral, kus on koos 341 erivajadustega inimest.
Elvi on Sõmera personali ja suhtumisega väga rahul ja ta ei mõista, miks on vaja hästi toimivat kogukonda lõhkuda.
"Ühiskond ei ole valmis Lääne eeskujul neid vastu võtma, ei ole, päris kindlasti mitte ja ma arvan, et kui ma oma poja siia tagasi toon, hakkab kõik otsast peale," kardab naine.
Elvi meenutas minevikust narrimist, ehmunud vanainimesi, kes kartsid pealetükkivalt abivalmit poega ja ka seda, kuidas too ühelt garaažikoristuselt naases hulga kirveste-saagidega.
Kõige rohkem muretseb ema süda selle pärast, mida ta poeg ja teised temasugused aktiivsed erivajadusega inimesed uutes kodudes peale hakkavad, sest Sõmeral on neil suur park, töökojad ja palju muud.
Samuti Sõmeral elava Anita vend Arno Baltin kardab, kuidas maailmast omamoodi arusaavad inimesed kolimise pingeid ja uue kodu harjumist taluvad.
"Miks võtta teda ära tuttavast keskkonnast ja sundida teda mingile muutusele ja sundida kohanema uue keskkonnaga, miks panna teda loobuma suhetevõrgustikust, sõpradest?" loetles Arno Baltin küsimärke.
Kogu projekti eestvedaja on riiklik aktsiaselts Hoolekandeteenused. Sealsed inimesed käivad läbirääkimisi pidamas nii tulevaste hooldekodude paikade kohalike elanikega, kui ka praegu hooldusel olevate inimeste lähedastega.
Teenuste juht Liina Lanno kinnitab, et inimesed püütakse paigutada oma vanade kodude lähedusse, et sidemed oma perega säiliksid.
Tulevikus peaks Saaremaal erihooldusteenusel olema alla saja inimese, sest Sõmera pea kolme ja poolesajast hoolealusest on vaid 75 saarlased.
Teine reformi eesmärk on inimeste arendamine võimalikult iseseisvaks ja täisväärtuslikuks ühiskonna osaks.
Hoolekandeteenuste teenuste direktor Liina Lanno ütles, et inimeste kodudu muutuvad hubasemaks, väiksemaks. "Tegelikult teeme kõvasti tööd, et inimesi tagasi aidata kodanikeks, kui neilt on ära võetud see identiteet."
Reformi maksumuseks on plaanitud 56 miljonit eurot. Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse nõustub, et kõike ette näha ei saa ja muret kaasneb muutustega kindlasti, aga samas vanamoodi jätkata ei saa.
"See ei ole kindlasti lahendus meie vaates, et ärme tee. See tänane hoonestik ja see, kus ta paikneb, kuidas teenus on inimesele kättesaadav, mitte ainult neile, kes seal elavad, vaid ka tulevastele inimestele, on ebarahuldav. Me ei suuda neid suuri hooneid pikemas perspektiivis endale lubada," selgitas Kuuse. "Täna on võimalus investeerida erihoolekandesse ja seda võimalust tuleb kasutada."
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"