Sinisalu: Venemaa agressiooni taustal on EL-i nõrgenemine ohtlikum kui Eestisse asuvad pagulased
Kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisalu sõnul on Eesti julgeolek paremini tagatud kui kunagi varem, mis aga paraku ei tähenda ohtude vähenemist.
Sinisalu märkis kaitsepolitsei aastaraamatu eessõnas, et 2014. aastal Ukrainas alanud relvakonflikt jätkub, Venemaa jätkab Euroopa lõhestamise katsetega ning kuni Ukraina territoriaalne terviklikkus pole taastatud, ei ole julgeolek Euroopas tagatud ning samal ajal on EL-il raskusi rändekriisiga, mis on julgeolekumõõde nii Euroopas kui ka kitsamalt Eestis.
"Venemaa agressiooni taustal on Euroopa Liidu nõrgenemine meie riigi julgeolekule palju kordi ohtlikum kui Eestisse ümber asuvad pagulased," ütles Sinisalu.
Kapo peadirektor tõdes, et kuigi end pagulaste sekka peita püüdvaid terroriste võib-olla mõnel juhul keeruline tõelistest abivajajatest eristada, siis mingil juhul ei tohi näha kõigis pagulastes eeldatavaid terroriste.
"Terrorismioht püsib Eestis hetkel madal, kuid üldine ebakindlus selles valdkonnas Euroopas suureneb ning miski pole välistatud," nentis Sinisalu.
Sinisalu märkis ka, et äärmuslastele ei tohi liialt palju tähelepanu pöörata, kuid ei tohi ka selle suhtes pead liiva alla peita, sest julgeolek võib kannatada, kui äärmuslus kasvab ja lõhestab ühiskonda.
"Üha enam inimesi elab virtuaalmaailmas, kus sotsiaalse vaenu õhutamine on anonüümsete argpükside jaoks eluviis," ütles Sinisalu ja lisas, et virtuaalne on ka mõne endise kurjategija ja nende mõttekaaslaste ettekääne tänaval patrullida.
"On selline suurepärane termin nagu kasulikud idioodid, neid on alati olnud ja neid jätkub ka edaspidiseks. Arvan, et mõned inimesed lasevad ennast lihtsalt kahjuks ära kasutada sellistest irratsionaalsetest hirmudest ja emotsioonidest," rääkis Sinisalu "Aktuaalsele kaamerale".
Sinisalu sõnul on meie rahva ühine eesmärk ehk riigi ja kultuuri püsimajäämine, lahutamatult seotud riigi julgeolekuga ning sõna ja tegevusvabadus lõpeb seal, kus algab avaliku korra või muu õiguse rikkumine, kuid riik peab inimeste privaatsfääri sekkuma alles siis, kui pannakse toime tegu, mis on seadusega karistatav.
Kapo juht tõdes aastaraamatu eessõnas ka, et jätkub Venemaa mõjutustegevus väljakujunenud kindlate meetoditega kindlates valdkondades.
"Kaitsepolitsei peab selle lausvalede, vabaühenduste teesklemise ning pooltõdede puntra võimaluste piires lahti harutama ja ohtude ennetamiseks avalikkuse ette tooma," kinnitas ta.
Toimetaja: Marek Kuul, Merit Maarits