Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tartu linnapea: Valga suunalist Rail Balticu liini tuleks taas kaaluda
Tartu linnapea Urmas Kruuse toetab Valgamaa omavalitsuste liidu ettepanekut algatada lisaks olemasolevatele Rail Balticu trassi valikule ka Tartut ja Valgat läbiv alternatiivne planeering.
Valgamaa omavalitused otsustasid tänasel üldkoosolekul pöörduda valituse poole ettepanekuga algatada Tartut ja Valgat läbiv alternatiivne Rail Balticu planeering. Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on ettepanekul jumet, sest olemasoleval trassivalikul on tekkinud suured probleemid, vahendasid ERRi raadiouudised.
Sarnaselt Leedule on ka Eestis hoogu kogumas diskusioon selle üle, kust peaks ikkagi hakkama tulevikus liikuma Balti riike Kesk-Euroopaga liitev kiirrongiliin Rail Baltic.
Kui leedulased vaidlevad Vilniuse ja Klaipeda osas, siis tartlased ja Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid ei suuda leppida mõne aasta taguse valituse otsusega, et rong hakkab käima Tartu asemel läbi Pärnu.
Täna koostas Valgamaa omavalitsuste liit valitusele pöördumise, et kuna läbi Harju-Rapla ja Pärnumaa kavandatud raudtee trassivalik takerdub tõenäoliselt maa sundvõõrandamisse, siis peaks valitsus algatama ka alternatiivse trassiplaneeringu.
"Me näeme praegu, et Rail Balticu n-ö pliiatsi ja joonlauaga tõmmatud trassiga on tekkinud nii palju probleeme. Arvestades ka Eesti sotsiaalmajanduslikku paiknemist oleks alternatiivtrass Eesti jaoks suhteliselt kasulik lahendus," rääkis Valga linnapea Kalev Härk.
"Me ei räägi ainult Lõuna-Eestist, vaid me räägime ka lõuna ja põhja suunalisest liikumisest, mis hakkab sellisel juhul muutuma ebaloogiliseks. Me kardame ka seda, et Rail Balticu [Pärnut läbiv trass - toim.] võib sel juhul soosida Ida-Lääne kaubanduse suundumist hoopis Riia kaudu," jätkas ta.
Härki hinnangul saab erinevalt Pärnu suunalisest trassivalikust Tapa-Tartu-Valga trassil 70-80 protsendi ulatuses uue raudtee mahutada olemasolevasse raudtee koridori, mis muudaks projekti odavamaks ja vaid 40 kilomeetrit pikemaks kui praegune tõenäoline trassivalik.
Majandusministeeriumi nõunik Indrek Sirbi sõnul tema olemasoleva raudteekoridori kasutamise osas niivõrd optimistlik ei ole. Pealegi eeldaks uus trassialternatiiv uut kokkulepet Leedu ja Lätiga, mis võib aga tähendada seda, et projekt jääb venima ja ei pruugi leida tulevikus Euroopa rahastust.
"Me ei vaata mitte ainult Eestit, vaid ka Lätit. Lätlased ei tegele ju Rail Balticuga Valka-Riia liinil, vaid pigem ikkagi Häädemeeste poole. See ei ole ainult Eestist sõltuv otsus," ütles Sirp.
Samas rääkis Tartu linnapea Urmas Kruuse, et ka Tartu linn on kutsunud valitsust üles arutama praeguse trassivalikuga tekkinud probleeme.
Kruuse sõnul oleks läbi Tartu liin reisijate seisukohast kindlasti otstarbekam.
"Kui arvestada inimeste liikumist, siis Tartu kaudu Rail Balticu liikumine on kindlasti efektiivsem, kasulikum ja regionaalpoliitiliselt mõistlikum," ütles linnapea.
"Linnavalitsus ja volikogu saatsid eelmisel nädalal just majandus- ja kommunikatsiooniministrile kirja, milles nad sooviksid, et keegi tuleks ja selgitaks olukorda, mis Pärnu kandis on tekkinud. Ka meie mõte liigub selles suunas, et kui Pärnu liinil on niivõrd palju takistusi, siis alternatiivne trassikoridor oleks kindlasti mõistlikum," jätkas Kruuse.
Sarnaselt Leedule on ka Eestis hoogu kogumas diskusioon selle üle, kust peaks ikkagi hakkama tulevikus liikuma Balti riike Kesk-Euroopaga liitev kiirrongiliin Rail Baltic.
Kui leedulased vaidlevad Vilniuse ja Klaipeda osas, siis tartlased ja Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid ei suuda leppida mõne aasta taguse valituse otsusega, et rong hakkab käima Tartu asemel läbi Pärnu.
Täna koostas Valgamaa omavalitsuste liit valitusele pöördumise, et kuna läbi Harju-Rapla ja Pärnumaa kavandatud raudtee trassivalik takerdub tõenäoliselt maa sundvõõrandamisse, siis peaks valitsus algatama ka alternatiivse trassiplaneeringu.
"Me näeme praegu, et Rail Balticu n-ö pliiatsi ja joonlauaga tõmmatud trassiga on tekkinud nii palju probleeme. Arvestades ka Eesti sotsiaalmajanduslikku paiknemist oleks alternatiivtrass Eesti jaoks suhteliselt kasulik lahendus," rääkis Valga linnapea Kalev Härk.
"Me ei räägi ainult Lõuna-Eestist, vaid me räägime ka lõuna ja põhja suunalisest liikumisest, mis hakkab sellisel juhul muutuma ebaloogiliseks. Me kardame ka seda, et Rail Balticu [Pärnut läbiv trass - toim.] võib sel juhul soosida Ida-Lääne kaubanduse suundumist hoopis Riia kaudu," jätkas ta.
Härki hinnangul saab erinevalt Pärnu suunalisest trassivalikust Tapa-Tartu-Valga trassil 70-80 protsendi ulatuses uue raudtee mahutada olemasolevasse raudtee koridori, mis muudaks projekti odavamaks ja vaid 40 kilomeetrit pikemaks kui praegune tõenäoline trassivalik.
Majandusministeeriumi nõunik Indrek Sirbi sõnul tema olemasoleva raudteekoridori kasutamise osas niivõrd optimistlik ei ole. Pealegi eeldaks uus trassialternatiiv uut kokkulepet Leedu ja Lätiga, mis võib aga tähendada seda, et projekt jääb venima ja ei pruugi leida tulevikus Euroopa rahastust.
"Me ei vaata mitte ainult Eestit, vaid ka Lätit. Lätlased ei tegele ju Rail Balticuga Valka-Riia liinil, vaid pigem ikkagi Häädemeeste poole. See ei ole ainult Eestist sõltuv otsus," ütles Sirp.
Samas rääkis Tartu linnapea Urmas Kruuse, et ka Tartu linn on kutsunud valitsust üles arutama praeguse trassivalikuga tekkinud probleeme.
Kruuse sõnul oleks läbi Tartu liin reisijate seisukohast kindlasti otstarbekam.
"Kui arvestada inimeste liikumist, siis Tartu kaudu Rail Balticu liikumine on kindlasti efektiivsem, kasulikum ja regionaalpoliitiliselt mõistlikum," ütles linnapea.
"Linnavalitsus ja volikogu saatsid eelmisel nädalal just majandus- ja kommunikatsiooniministrile kirja, milles nad sooviksid, et keegi tuleks ja selgitaks olukorda, mis Pärnu kandis on tekkinud. Ka meie mõte liigub selles suunas, et kui Pärnu liinil on niivõrd palju takistusi, siis alternatiivne trassikoridor oleks kindlasti mõistlikum," jätkas Kruuse.
Toimetaja: Maarja Roon