Briti leht: uue ettepaneku kohaselt peaks Eesti vastu võtma 3256 varjupaigataotlejat
Eile kirjutasid mitmed Euroopa ajalehed lekitatud andmetele viidates, et järgmisel nädalal on Euroopa Liidu juhtidel kavas teha ettepanek, kuidas liikmesriikide vahel umbes 160 000 varjupaigataotlejat kvootide alusel ümber paigutada. Ajalehe The Daily Mail andmetel soovitakse Eestisse saata 3256 inimest.
Jaotamise aluseks olevat võetud rahvaarv, majanduslik olukord, senine vastu võetud põgenike arv ja töötuse tase, kirjutab ajaleht.
Eesti osa oleks 1,76% ehk panus oleks selle tabeli kohaselt naaberriikidest suurem - Soome osaks jääks näiteks 1,72% ehk 3182 inimest. Läti (1,21%) ja Leedu (1,16%) peaksid vastu võtma vastavalt 2239 ja 2146 inimest.
Suurte riikide puhul on soovitav panus järgmine: Saksamaa - 18,42% ja 34 077 inimest, Prantsusmaa - 14,17% ja 26 215, Poola - 5,64% ja 10 434, Hispaania - 9,10% ja 16 835.
Itaalia (11,84%), Kreeka (1,90%) ja Ungari (1,79%) on riigid, kuhu kedagi juurde ei saadeta, vaid sealt viiakse põgenikke hoopis teistesse liikmesriikidesse.
Suurbritannia ja Taani lähtuvalt oma kunagistest Euroopa Liiduga sõlmitud EL sisepoliitikat puudutavatest erilepingutest nimetatud skeemis, nagu ka suve alguses kokku lepitud plaanis, ei osale. Samas märkis ajaleht, et nimetatud numbrid sunnivad Briti valitsust ilmselt samuti mingeid samme vastu võetavate põgenike arvu suurendamiseks astuma.
Eile kirjutasid väidetavast uuest kvoodi-ettepanekust mitmed suured Euroopa ajalehed.
Näiteks ajalehtede Le Monde ja The Financial Times andmetel soovitakse ümber paigutada 120 000 inimest. The Timesi käes on aga dokument, kus räägitakse 160 000 inimesest.
Ka Soome rahvusringhäälingule Yle on Euroopa Liidu allikatest kinnitatud, et Euroopa Komisjoni poolt tehtavas ettepanekus räägitakse 120 000 kuni 160 000 inimesest.
Nimetatud varjupaigataotlejad toodaks ära Itaaliast, Kreekast ja Ungarist. Samal ajal on Euroopa Liidu riikidel veel pooleli sel suvel alguse saanud protsess, kuidas paigutada ümber 40 000 juba varem üle Vahemere saabunud varjupaigataotlejat.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk teatas, et Euroopa Liidu riigid peaksid omavahel ära jaotama 100 000 varjupaigataotlejat.
Samas otsustas Euroopa Ülemkogu alles käesoleval suvel, et eelpool mainitud Itaalias ja Kreekas viibiva 40 000 inimese ärajagamiseks kohustuslikke kvoote ei kasutada ning jaotamine toimub vabatahtlikkuse alusel. Ka Komisjoni poolt esitatud jaotamiskriteeriume ei kiitnud liikmesriikide juhid heaks.
Seega on arvata, et ka nüüd ei kujune kvootide ja kriteeriumite teemal kokkuleppe saavutamine lihtsaks. Euroopa Liidu siseministrite ette peaks ettepanek jõudma 14. septembril.
Väidetavalt oodatakse, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitab vastava ettepaneku järgmise nädala kolmapäeval. Varem peaks aga tehtama ettepanek luua turvaliste päritoluriikide nimekiri. Selles nimekirjas oleksid riigid, kust saabunud inimesed menetletakse kiirkorras ning kellest vaid vähesed saavad jääda Euroopa Liidu territooriumile.
Ka Saksamaa ja Prantsusmaa kavatsevad teha ühise ettepaneku, mis käsitleb varjupaigataotlejate jaotamist liikmesriikide vahel. Prantsusmaa presidendi François Hollande'i kõneisik kinnitas, et riigipea ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on jõudnud ühisele seisukohale, kuidas võiks õiglane, püsiv ja kohustuslik mehhanism välja näha. See ettepanek on samuti kavas esitada kuu keskel kogunevatele EL siseministritele.
Toimetaja: Laur Viirand