Interaktiivne kaart: jaanilaupäeva ilm üle Eesti

Jaanilaupäeva infokaart (Foto: ERR)
22.06.2016 12:21
Rubriik: Eesti

Millistes Eesti paikades saab jaaniöö mööda saata kuiva jalaga ning kus võib pleedid-kampsunid tuppa jätta, uuri ERR-i interaktiivselt kaardilt.

Liigu kursoriga sind huvitavasse punkti – avaneb info vastava linna/piirkonna kohta. Punktil klikkimine viib sind riigi ilmateenistuse graafikule vastava piirkonna kohta.

Päästeameti soovitused ohutuks jaanipäevaks

Lõkketegemiseks ja grillimiseks

Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Puu või söega köetav grillahi tuleb asetada hoonest viie meetri kaugusele. Need, kes otsustavad jaanipühad veeta tubases korterikeskkonnas, peavad silmas pidama, et rõdu on hoone osa ja rõdul grillida ei tohi, väljaarvatud selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid. Selleks sobib näiteks pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib helistada päästeala infotelefonile 1524.

Tuleohutusnõuannete kaart

Ujumiseks

Veekogu ääres hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati kanda päästevesti. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!