Ratas: kodakondsus tuleks anda kõigile, kes on elanud Eestis vähemalt 25 aastat
Peaminister ja Keskerakonna juht Jüri Ratas ütles Radio Svobodale antud intervjuus, et järgmistel riigikogu valimistel saab tema partei üheks peamiseks programmiliseks punktiks kodakondsuse andmine kõigile Eestis vähemalt 25 aastat elanud inimestele. Samuti kinnitas ta, et Keskerakonnas Kremli poolt mõjutatud inimesi ei ole.
Kui ajakirjanik Maria Kugel tõi esile venekeelseid valijaid puudutava teema ning märkis, et osal elanikkonnast pole kodakondsust, märkis peaminister, et praegu kuulub koalitsiooni kolm erakonda ning suuri samme sellel teemal astuda ei saa. Samas usub ta, et näiteks kodakondsuse temaatikast saab oluline küsimus järgmistel valimistel.
"Esiteks on kõik Eesti elanikud meie partei jaoks olulised, pole tähtis, kas nad räägivad vene või eesti keeles. Mulle on väga hästi teada, et on olemas ka kodakondsust puudutav probleem, paljud inimesed siin Eestis omavad nn halli passi. Me leiame, et see on ebanormaalne olukord, kui riigi elanikud ei oma kodakondsust ning üks punkt meie programmis ütleb, et kõik inimesed, kes on elanud siin 25 või rohkem aastat, saaksid Eesti passi. Kuid me kõik teame, et praegu kuulub valitsuskoalitsiooni kolm partnerit ning selleni on praegu veel võimatu jõuda. See saab olema konkreetne eesmärk järgmistel parlamendivalimistel. Ning praegu koos uue koalitsiooniga teeme väikseid samme. Näiteks perekonnas, kus vanematel on erinevad passid - hall pass ja teise riigi pass, võivad lapsed saada Eesti passi," selgitas Ratas vastuseks.
Esmaspäeva õhtul selgitas Ratas oma seisukohta ka "Aktuaalsele kaamerale" antud telefoniintervjuus.
"Esiteks ma ütlen seda, et Eestis on endiselt kümneid tuhandeid inimesi, kes on siin elanud aastakümneid ja kes ei ole tänaseni kodanikuks saanud. Me peame arvestama, et nendel inimestel on sündinud Eestis lapsed, lapselapsed - kogu nende elu on olnud siin," sõnas peaminister.
"Nüüd edasi - Eestis elavate kodakondsuseta isikute arvu vähendamine on kindlasti küsimus, mis aitab lahendada mitmeid probleeme Eestis. Esiteks on oluline meie julgeoleku seisukohast, et Eestis elavad inimesed on Eesti kodanikud. Teiseks, me kaotame päris palju oma ühiskonnas ka sotsiaalset tõrjutust ja vähendame seda. Ja ma arvan, et meie ülesanne on teadvustada aastakümneid Eestit koduks pidanud inimestele, et nad ei ole siin võõrad," jätkas Keskerakonna juht.
"Sellel seisukohal on olnud Keskerakond aastaid," rõhutas Ratas. "Viimane kord Keskerakonna fraktsioon vastava seaduseelnõu algatas 2014. aastal ja tõesti see räägib siis inimestest, kes on elanud enne 20. augustit 1991 Eesti riigis. Kindlasti need inimesed, kes on teinud koostööd omaaegsete jõustruktuuridega, loomulikult neid inimesi ei ole kunagi siia sisse arvestatud."
"Aga kahjuks on olnud seis Eesti riigis selline, et seda teemat ei ole kunagi lastud laua peale tulla," nentis peaminister lõpetuseks. "Ka tänases koalitsioonis ei ole selles osas ju kokkulepet olemas. Järelikult enne järgmisi riigikogu valimisi selles küsimuses lahendust Eesti ühiskonnas ei leita."
Ajakirjanik uuris Rataselt ka Keskerakonna Venemaa-suunalise poliitika kohta:
"Teie erakonna valimiseelses programmis räägiti suhete parandamisest Venemaaga. Nüüd aga otsustati Eesti välispoliitikat jätkata muutusteta. Kuidas te praegu suhteid Venemaaga arendate?
Tõenäoliselt tahaksid kõik koalitsioonipartnerid neid suhteid üles ehitada. Venemaa on meie naaber nii nagu ka läti või Soome. Kuid me kõik teame praegust olukorda Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Ja Eesti on Euroopa Liidu liige.
Kas Eesti kavatseb sanktsioonide vastu hääletada?
Nagu ma ütlesin, on Eesti Euroopa Liidu jaoks väga stabiilne partner.
Seega paati kõigutama ei hakka, hääletate sanktsioonide poolt?
Kui me tahame, et Euroopa Liit jätkaks ka edaspidi eksisteerimist, siis jah. Praegu on seal 27 riiki ning on võimatu, et üks neist teeks teistega võrreldes midagi 100-protsendiliselt erinevat.
Poliitika NATO suunal püsib muutumatu?
Jah, Eesti on NATO liige ja väga aktiivne liige, see on meie riigi jaoks tähtis. Võib öelda, et viimased 25 aastat on meie välis- ja julgeolekupoliitika olnud väga stabiilne.
Kas pärast Krimmi annekteerimist ei muutunud see jäigemaks?
Me kõik teame, et Euroopa Liidu ja NATO poliitika muutus.
Kuidas mõjutab Venemaa poliitika Eesti oma, sealhulgas ka teie partei positsiooni?
Venemaa on meie naaber, seal on suur turg, paljud firmad soovivad seal tegevust arendada. Kuid olukorda Eestis formuleerime me koos Euroopa Liidu ja meie partneritega, näiteks Soomega. Venemaaga ei oma me enam nii tihedaid majandussuhteid nagu varem. Mis puudutab sanktsioone, siis mõjutavad need kõiki Euroopa riike. Kuid see pole kõige olulisem küsimus. Olulisem on see, et me tegutseme rahvusvahelise õiguse raamides.
Mulle on öeldud, et teie erakonnas on tekkinud lõhe ja osa parteist ajab poliitikat, mida mõjutab Kreml. Näiteks hiljuti käis Yana Toom Süürias ja seda mitte esimest korda. Kas Kreml mõjutab nüüd juba valitsusparteid "oma" rahvasaadikute kaudu?
Loomulikult mitte. Ma arvan, et kõik nad tahavad, et Eesti oleks tugev ja saaks iga aastaga paremaks. Yana Toom on meie partei liige, väga tugev poliitik. Minu vastus - Kreml meie parteid ei mõjuta. Meid mõjutab meie programm, see, mida inimesed siin Eestis mõtlevad.
Kas te ei leia, et mõningad teie erakonna liikmed tunnevad sümpaatiat Kremli vastu?
Ei ole selliseid inimesi."
Toimetaja: Laur Viirand