Uudistepäeva kokkuvõte 18. jaanuaril
Siin on mõned märkimisväärsemad lood ERR.ee uudisteportaalist!
PERH-i tehnikadirektor sai kahtlustuse korruptsioonikuritegudes
Keskkriminaalpolitsei töötajad pidasid teisipäeval kinni Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektori Ivo Milli (55), keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes.
Tehnikadirektorit kahtlustakse PERH-i poolt korraldatud riigihangete nõuete rikkumises ja kelmuses, korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ning rahapesus, ütles KKP pressiesindaja Helen Uldrich ERR.ee-le.
Kahtlustatavana kuulati üle ka sama üksuse töötaja, 64-aastane projektijuht, keda kahtlustatakse kelmuses ja riigihangete tegemise nõuete rikkumises.
Kahtlustuste kohaselt kindlustas tehnikadirektor altkäemaksu eest riigihangetel osalenud ettevõtetele riigihankemenetlustes mitmeid eeliseid. Valdavalt ehituse ja projekteerimise hangete kogumaksumus ulatub üle 10 miljoni euro.
Kiiruskaamerad fikseerisid mullu 121 038 rikkumist, viiendiku neist Puhu ristis
Politsei saatis mullu kiiruskaamerate fikseeritud sõidukiiruse ületamiste kohta 121 038 trahviteadet, tervelt viiendik neist läks Tallinna-Tartu maanteel Põltsamaa Puhu ristmikul paiknevate uute kaamerate poolt tuvastatud rikkujatele.
Lõppenud aastal tuvastasid kaamerad 14 626 sõidukiiruse ületamist rohkem kui 2015. aastal, ütles kolmapäeval BNS-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere. Enim rikkumisi oli aprillis ja mais, vastavalt 14 876 ja 14 665.
Enim, ligi viiendik kõigist trahviteadetest, saadeti Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Põltsamaa Puhu ristmikul paiknevate uute kaamerate poolt tuvastatud rikkujatele. Seal on suurim lubatud sõidukiiruseks 50 kilomeetrit tunnis ning ühest postist mõõdetakse mõlemat sõidusuunda.
Kõige rohkem ületatakse sõidukiirust kella 15 ja 19 vahel, tippaeg on kella 17 kuni 18 ning enim kihutatakse laupäeval ja reedel. Vähem kiiruseületamisi on teisipäeval ja esmaspäeval. Valdav osa hoiatustrahvidest jäävad vahemikku 9-18 eurot.
Tänavu aegub ID-kaart paarisajal tuhandel inimesel, kasvab ka passivahetus
Sel aastal on tulemas ID-kaartide vahetamise osas suurem laine, kuna aastal 2012 anti uued ID-kaardid välja kehtivusajaga viis aastat. Tänavu aegub peaaegu 200 000 Eesti kodaniku-ID kaarti ja 150 000 passi.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Marit Abram ütles kolmapäeval ERR-ile, et dokumendivahetuse haripunkt saabub alati suvel, ajavahemikul juuni-august, kui inimestel on puhkused ning reisitakse tavapärasest rohkem. Samuti võib märgata tõusu ka sügiseti, kui lastel on koolivaheajad.
Korduvat ID-kaarti võib taotleda nii teeninduses kui tavaposti kui e-posti teel. "Teenindustes on meil olemas fotoboksid, kus inimene võib mugavalt ja tasuta pildi teha, kuid foto võib ka ise kaasa võtta - siis ei pea inimene seisma fotoboksi järjekorras," ütles Marit Abram. Tasub meeles pidada, et foto ei tohi olla vanem kui kuus kuud.
Teeninduse sujuvuse tagamiseks ja vältimaks järjekorras seismist, võib inimene broneerida endale aja nii dokumendi taotlemiseks kui sellele järele tulemiseks. Aega saab broneerida kuni kolm kuud ette, kuid vaba aja olemasolul võib saada selle isegi juba järgmiseks päevaks.
Posti- ja e-posti teel saabuvad taotlused võetakse menetlusse saabumise järjekorras ning taotluse menetlemiseks ettenähtud tähtaeg on kuni 30 päeva.
NATO pataljoni esimesed sõdurid jõuavad Leetu järgmisel nädalal
NATO rahvusvahelise pataljoni sõdurid jõuavad Leetu järgmisel nädalal, teatas Leedu sõjavägi kolmapäeval. "Esimesed sõdurid peaksid saabuma tuleval nädalal, kuid nende arv on väga väike," ütles relvajõudude ülemjuhataja kohusetäitja kindralmajor Vitalijus Vaikšnoras.
"Paigutamise peaetapp ja suurem liikumine algab veebruaris" ning viimased pataljoni sõdurid saabuvad juunis, lisas ta. Kokku hakkab Leedus paiknema umbes 1200 välisriikide sõdurit, neist pooled on pärit Saksamaalt, mis vastutab ka pataljoni juhtimise eest.
NATO rahvusvaheline pataljon hakkab alaliselt paiknema Rukla lähistel, kuid Vilnius on teinud pakkumise sõdurite üleviimiseks Vilniuse lähistele rajatavasse sõjaväekompleksi.
NATO liidrid andsid juuli algul Varssavi tippkohtumisel heakskiidu nelja rahvusvahelise pataljoni lahingugrupi paigutamisele Baltimaadesse ja Poola. Leetu paigutavat pataljoni hakkab juhtima Saksamaa, Eestisse tulevat üksust Suurbritannia ning Poolasse suunduvat lahingugruppi USA.
Itaalia keskosa tabas järjekordne maavärin
Kolmapäeval tabas Itaalia keskosa maavärin magnituudiga 5,7. Maa värisemist oli tunda ka pealinnas Roomas ning piirkondades, mis said tõsiselt kannatada eelmise aasta suvel aset leidnud maavärinates, vahendasid Reuters, The Local ja Yle.
Roomas viibiv ERR-i uudistetoimetuse juht Urmet Kook ütles, et tunda oli kolme tõuget. "Kaks esimest olid väiksemad ja lühemad, aga kolmas oli 15-20 sekundit ja seda oli päris tugevasti tunda."
Hetkel pole veel tulnud teateid hukkunutest või purustustest.
Marche, Abruzzo ja Lazio maakondades, kus suviste maavärinate tagajärjel hukkus üle 300 inimese, on suur hulk inimesi endiselt kodutud ning elavad ajutistes elukohtades.
Paljud inimesed on korraldanud ka meeleavaldusi ja väljendanud pahameelt, et valitsus on neid liiga vähe või liiga aeglaselt aidanud. Inimeste häda on suurendanud ka viimasel ajal piirkonda saabunud külm ilm ja lumesadu.
Venemaa pikendas Snowdeni elamisluba
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kinnitas, et USA endise luuretöötaja Edward Snowdeni elamisluba pikendati 2020. aastani.
Pressiesindaja andis Facebooki postituses mõista, et otsus elamisluba pikendada võeti vastu äsja.
Hiljem kinnitati välisministeeriumist CNN-ile ametlikult, et Snowdeni elamisluba pikendati aastani 2020.
Snowden lekitas 2013. aastal miljoneid dokumente Ühendriikide valitsuse luuretegevuse kohta ja põgenes seejärel riigist. Teda ähvardab USA-s süüdistus, milles süüdimõistmise korral võib teda oodata 30-aastane vangistus.
Snowden sai 2013. aastal Venemaal poliitilise varjupaiga ja tal on 1. augustist 2014 Venemaal kolmeaastane elamisluba. Tal on Venemaal töö, mis on elamisloa saamise tähtsaim eeldus.
Snowden ise aga avaldas äsja heameelt, et ametist lahkuv USA president Barack Obama leevendas teisipäeval märkimisväärselt saladokumentide WikiLeaksile lekitamise eest spionaažis süüdi mõistetud Chelsea Manningu vanglakaristust.
Mehed vs naised - kas me ajud töötavad tõesti erinevalt?
Kas tõesti vastab tõele, et meeste ja naiste ajud töötavad pisut erinevalt? "Heureka" eelviimane saade vastab küsimusele testide ja analüüsidega.
Äsjaavaldatud USA-s Browni ülikoolis tehtud teadustöö põhjal saab aga öelda, et mehi ja naisi võrreldes edastavad sama kõnekiiruse juures mehed rohkem informatsiooni. Siiski pole põhjust arvata, et see, mis sugu inimene on, mõjutaks informatsiooni edastamise võimet.
Selle asemel pakub Browni ülikooli professori Ureil Cohen Priva hüpoteesi, et naised kalduvad rohkem hoolima sellest, et kuulaja saaks aru, millest ta räägib. Sama on näidanud ka teised uuringud: naised arvestavad rohkem vestluspartneriga ja teevad dialoogi käigus tagasisidehäälitsusi, näiteks “mhmh”, et väljendada teise mõistmist.
Soost ja jutukusest hoolimata aga on selge, et info edastamise puhul ei ole vahet, kas rääkija vuristab jutu või kõneleb pikaldaselt. Kiiresti rääkijad kasutavad tavalisemaid sõnu ja lihtsamat lauseehitust, samas kui aeglasemalt rääkijad kasutavad haruldasemaid, ootamatumaid sõnu ning keerukamaid väljendeid.
ETV OTSE 21.40 | "Suud puhtaks": kas Eesti metsad jätkusuutlikud?
ETV eetris alustab uus terav debatisaade "Suud puhtaks", mille esimene teema on metsanduspoliitika ja meie metsade jätkusuutlikkus. Stuudios on metsandusega seotud huvigruppide esindajad, kes proovivad leida vastust küsimusele, kas meie metsadest tuuakse välja liiga palju puitu mõtlemata loodushoiule ja tulevikule?
Ka teie saate osaleda arutelus kommenteerides ERR.ee otseblogi postitusi või postitades kommentaari sotsiaalmeediasse kasutades märksõna #Suudpuhtaks.
Vaata ka Eesti metsadest rääkivat infograafikut!
Homne ilm
Homme tuleb pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest vihma, Ida-Eestis ka lörtsi, paiguti võib olla udu. Edela- ja läänetuul tugevneb 6-12, puhanguti kuni 15 m/s, pärastlõunal põhjarannikul kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on +1..+4°C.
Toimetaja: Allan Rajavee/ERR Multimeediatoimetus