Alajõe: 2012. aastal jätsime võimaluse tagasinõude suurust Ermamaalt uuesti hinnata
2012. aastal EAS-i juhatuse esimehena ametis olnud Maria Alajõe ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Ärma talule antud toetuse tagasinõude otsuses 2012. aastal jäeti võimalus tagasinõude määra [10%] 2016. aastal uuesti hinnata.
Kas keegi kasutas 2012. aastal oma ametipositsiooni, et osaühingu Ermamaa tagasinõude menetlemisel EAS-i otsust mõjutada?
Ei. 2012. aasta otsust valmistati päris pikalt ette. Kuude kaupa pärast seda, kui president Ilves oli valitud teist korda ametisse. Arutasid juristid, erinevad projektiga seotud inimesed, kuidas edasi käituda. Ei, ma ei arva, et me oleks keegi seda mõjutanud.
Miks on EAS-i ja Evelin Ilvese kohtumine 2012. aasta 15. märtsil dokumenteerimata?
See on kohtumine, milles osalesid menetluse pooled ehk siis toetuse saaja ja meie menetlusmeeskond. Ma ei oska seda kommenteerida, mina sellel kohtumisel ei osalenud. See ei olnud sellise tasandiga kohtumine, kus juhatus oleks osalenud.
Miks pole dokumenteeritud arutelusid, mis viisid osaühingu Ermamaa toetuse tagasinõudmise otsuseni?
Neid arutelusid ei ole kunagi dokumenteeritud. Need olid erinevad koosolekud ja kõik see, mis me suutsime tollel hetkel arutelude tulemusel formuleerida, on selles 2012. aasta otsuses argumenteeritud. See on neli lehekülge pikk ja täiesti põhjalik argumentatsioon.
Kuidas saab otsuses öelda, et osaliselt läheb tingimuste täitmisena arvesse presidendi tuhandete külaliste võõrustamine Ärma talus, kui presidendi ametiajaks ehk kümneks aastaks oli Ermamaa projektipõhine tegevus peatatud?
2012. aastal me kaalusime ja hindasime otsust kuude kaupa. See oli keeruline otsus ja usun, et tol hetkel tegime juriidiliselt õige otsuse ja me jätsime tegelikult selles samas otsuses võimaluse seda tagasinõude määra uuesti hinnata. See on see, mida saab öelda täna sellest, kuidas me hindasime ja kaalusime. Leidsime, et see otsus tuleb 2016. aastal uuesti vaadata üle.
Miks nendtis EAS toetuse tagasinõude otsust tehes, et tekkinud kahju suurust pole võimalik hinnata, kuigi tagasinõude suurus tuleb määrata perioodiga, mil toetuse kasutamise nõuet ei täideta: 60 kuust ei kasutatud objekti sihipäraselt 54 kuud.
See on sügavalt juriidiline vaidlus, kuidas neid kuid lugeda ja mõju hinnata. Tol hetkel jõudsid juristid arusaamisele, et majanduslikku kahju ei ole võimalik hinnata. Sel hetkel oli väga selge valik, mida määrus ette andis. Seda tuleb analüüsida, hinnata ja anda uus hinnang.
Tahate veel midagi lisada?
Arvan, et see on teiste inimeste asi seda teemat kommenteerida.
Toimetaja: Priit Luts