Vigastatud veteran: kõige ohtlikum on üksi jääda ja kapselduda

Video
Tiina Jaakson
21.04.2016 18:34
Rubriik: Eesti

Kapten Joel Päeva, kes sai haavata viis aastat tagasi missioonil Afganistanis, tõdeb, et veteranidel on kõige ohtlikum jääda üksi ja kapselduda.

"Mina astusin isevalmistatud lõhkekehale 2011. aasta jaanuaris. Ja selle tagajärjel minu parem jalg sai kompleksvigastuse, mis tähendas ligi 70 luumurdu," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Kapten Päeva sõnul oli kõige raskem aru saada, et olukord on muutunud ja raske oli ka harjuda, et sõltud teistest.

"Võib olla kõige olulisem on positiivne ellusuhtumine, üldse optimism elu ja asjade suhtes. Aga kindlasti väga oluline osa sellest või see, mis sellele kaasa aitab, on toetusvõrgustik. Ükskõik, millel see siis tugeneb, kas sõpradel ja teenistuskaaslastel või perekonnal ja lähedastel," sõnas Päeva.

Kõige ohtlikum on üksi jääda ja kapselduda, lisas kapten Päeva ja rõhutas, et tähtis on teenistusse naasta ja oma tavapärase eluga jätkata.

Teenistusse naastes läks Joel Päeva uuesti missioonile, Afganistani, Helmandisse. Veteranide toetamisega on tema rahul.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimeti sõnul on veteranide toetamine riigiti erinev. Mõneski osas on Eesti süsteem Kuimeti sõnul liitlastest parem.

"Suurbritannias katab kaitsevägi ravi, taastusravi, abivahendite kulud esimese kolme või viie aasta jooksul, pärast seda antakse inimene üle juba tsiviiltervishoiusüsteemile. Meil vastupidi, kui me oleme inimese katki teinud teenistuses, siis me hoolitseme tema eest elu lõpuni," rääkis Kuimet.

Kuimet ütles, et ühiskondlik tunnustus on see, mis Eestis parem võiks olla. Veteranid vääriks tema hinnangul ka oma ühendust, millel võiks olla survegrupi roll. Teistes riikides on taolised ühendused olemas.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus