Raidla: seaduste kirjutamine on palju mugavam tegevus kui nende täitmine
Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas, et Eestis on seadusloome muutunud nii vohavaks, et see ähvardab uputada nii seaduse teksti kirjutajaid, kuid eelkõige selle rakendajaid ehk tavakodanikke, ettevõtjaid, kohtunikke, omavalitsuste töötajaid. Vandeadvokaat Jüri Raidla heitis ette, et kogu meie riigi praeguse toimimise filosoofia on suunatud kõikide probleemide lahendamisele läbi seaduste muutmise.
Reinsalu lubas täna kvaliteetsemate seaduste väljatöötamisele ja õigusloomejuristide ametile keskenduval konverentsil, et õigusloome mahtu vähendatakse.
Justiitsministeeriumis on välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava, millega soovitaksegi kehtestada põhjalikumalt läbi mõeldud õigusnormid, vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. "Õiguse kujundamisel peab arvestama sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti. Kava ei tohi aga kindlasti jääda vaid paberiks ja sellele peavad järgnema reaalsed sammud," ütles Reinsalu.
Justiitsministeerium hakkab üha kindlamalt nõudma kõigi hea õigusloome reeglite täitmist, kuid teisalt soovib omalt poolt pakkuda ka piisavalt tuge läbi koolitusprogrammide, ümarlaudade ja nõu andmise.
Taasiseseisvunud Eesti algusaegadel vajalik kiire õigusloome on viinud praeguseks paljudes valdkondades hoopis ülereguleerituseni. Täna probleemi üle arutlenud asjatundjad ütlevad, et olukorra paranemiseks on vaja hoiakute muutust ja poliitilist tahet ning uue seaduse vastuvõtmist ei tohi näha esimese lahendusena probleemidele, vahendasid ERR-i raadiouudised.
2014. aastast kehtima hakanud 384 seadusest on tänaseks muudetud juba 320-t ja mõnda neist suisa mitu korda. Täna arutatakse justiitsministeeriumi ja riigikantselei korraldatud konverentsil õigusloome olukorda Eestis ja kuidas ülereguleeritust vähendada.
Vandeadvokaat Jüri Raidla, kes on osalenud taasiseseisvunud Eesti mitmete oluliste seaduste loomes, nentis, et vahet tuleb teha kahel perioodil. Eesti riigi taastamisel ja ettevalmistumisel liitumiseks Euroopa Liiduga oli ülikiire ja massiivne õigusloome mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Selline aeg sai aga otsa aga 2002. aastal võlaõigusseaduse jõustumisega ja enam ei ole sellist õigusloome tempot hoida vaja, ütles Raidla.
"Seaduse kirjutamine on väga palju mugavam tegevus kui seaduse täitmine. Kogu meie riigi praeguse toimimise filosoofia ja haldustraditsioon on suunatud sellele, et kui kuskil ilmneb kas või pisemgi probleem, siis isegi ei mõelda kõigepealt selle üle, kas tegemist on tegeliku probleemiga või pseudoprobleemiga, vaid mõeldakse sellele, kuidas seda hakata lahendama ainult läbi õigusloome ja see on põhimõtteline hoiakute küsimus, see on poliitilise mõtte ja suhtumise küsimus," rääkis Raidla.
Jõks jagas üleliigse õigusloome põhjused neljaks
Endise õiguskantsleri, vandeadvokaat Allar Jõksi meelest võib pahelise ehk ebakvaliteetse ja üleliigse õigusloome põhjused jagada neljaks.
Esiteks võetakse väga palju seadusi tema hinnangul vastu läbimõtlemata ja kiirustades, nn teerulli meetodil ning seda seetõttu, et koalitsioon on valimislubadustes midagi öelnud ja valimislubadused tuleb ellu viia.
Teiseks tahavad õigusloome juristid tihtipeale reguleerida asju, millest nad ise aru ei saa.
Kolmas väär õigusloome põhjus võib peituda Jõksi sõnul selles, et ühiskonnas on valed hoiakud, näiteks et ettevõtjad on kaabakad, inimesed on rumalad ja lollid ning kui keegi inimestele seadusega keelde ei pane, siis nad joovad või sõidavad ennast surnuks.
Neljandaks põhjuseks peab Jõks seda, et tihti esitatakse väga kitsast ärilist erahuvi suure avaliku huvina. "Ja siin tulevad seosed seaduste ostmisega," märkis Jõks.
Ministeeriumi kantsler, endine riigi peaprokurör Norman Aas tutvustas justiitsministeeriumis õigusloome mahu ja bürokraatia vähendamiseks valminud kava lähenemisnurkasid: "Üks on tõsta õigusnormi kvaliteeti, tõsta nende juristide kvaliteeti, kes seaduseelnõusid kokku kirjutavad ehk tagada niimoodi see, et neid seadusi ei oleks vaja nii tihti muuta."
Teisalt peaks Aasa sõnul ka lihtsalt pärssima eelnõude tekkimist ja panema inimestele suurema kohustuse põhjendada mingit ühiskonnas tekkinud probleemi, et kas see ikka on probleem. "Kui ikkagi jõutakse järeldusele, et see on probleem, siis leida mingi lahendus, mis ei pea kindlasti olema kohe esimese võimalusena seadusemuudatus," lausus ta.
Seadusloome nõuab palju raha ja ressurssi riigiametitelt ning kavaga nähakse muuhulgas kokkuhoiukohta riigiametnike arvu vähendamises.
Toimetaja: Marek Kuul, Liis Velsker