Narkootikume tarbinud noortel avaneb võimalus karistusregistrist pääseda
Tallinna, Maardu ja Saue noortel, kes on politseile narkootiliste ainete tarvitamisega vahele jäänud, on nüüd võimalus karistusregistrisse sattumisest pääseda, kui nad läbivad poole aasta pikkuse programmi "Puhas Tulevik".
Lisaks sotsiaalprogrammidele peavad noored olema valmis ilmuma lühikese etteteatamisajaga narkotestile või politsei kodukülastuseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pilootprojekti läbisid seitse Mustamäe noort ja neist ebaõnnestus üks. Tulevikus võib see programm laieneda ka üle-eestiliseks.
Narkoreidid noortepidudele pole enam ammu teab mis uudis, küll on aga halb uudis see, et pea iga kord on neid noori, kelle narkotest positiivseks osutub. Samamoodi tabab politsei noori tarvitajaid tavalise patrulltöö käigus.
Ainuüksi Põhja piirkonnas on esmakordselt politseile vahelejääjaid aastas rohkem kui 120. Ja isegi, kui see jääb esimeseks ja viimaseks korraks, rikub see noore inimese tuleviku.
"Märge jääb karistusregistrisse ja see võib saada takistuseks hilisemal töökoha valikul, samamoodi reisimisel. Näiteks Ameerika Ühendriikidesse või mõnda teise riiki, kus vaadatakse väga põhjalikult isiku tausta," rääkis Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila.
Juba 2013. aastal käivitas politsei pilootprojekti "Puhas Tulevik", mis oli mõeldud just sellistele noortele, kes esmakordselt narkootikumide tarvitamisega vahele jäid.
Esimesed neli poissi suunati programmi poolteist aastat tagasi, kolm olid tarvitanud ja ühe käest leiti ainet, veidi hiljem liitus programmiga veel üks 17-aastane noormees, kes üledoosiga haiglasse viidi ja aasta lõpus sai programmi veel üks 14-aastane tüdruk.
"Tegelikult on nii, et laps ja tema vanem peavad olema nõus selle programmiga liituma, kedagi vägisi sinna suunata ei saa. Kuue kuu pikkune programm tähendab, et korra kuus peavad nad siis väga lühikese etteteatamise ajaga lubama politseil teha narko kiirtesti," ütles politsei- ja piirivalveameti teabebüroo politseileitnant Kristel-Liis Kaunismäe.
Korra kuus peavad noored Kaunismäe sõnul koos vanemaga osalema kohalikus omavalitsuses aruteludel, korra kuus peavad nad võimaldama politseil või sotsiaaltöötajal kodu külastada.
"Alati jääb ka võimalus, et ka politsei igapäevatöö käigus satutakse politseiga kokku ja tuleb ekspertiisis käia," märkis Margo Kivila.
Väljakukkujaid oli üks ja seda just põhjusel, et koostöö lapsevanematega puudus. Koostöö on aga selle projekti puhul ülioluline ja lisaks lapsevanematele peab koostööd soovima teha omavalitsus.
Pilootprojektis osales Mustamäe linnaosavalitsus ja nii näiteks Õismäel või Lasnamäel elavatel noortel kahjuks sellist võimalust seni ei olnud. Või vahetati lausa elukohta.
"Oli tõesti üks perekond, kes nägi võimalust ja muutis oma elukohta," lausus Kristel-Liis Kaunismäe.
Tänaseks on koostöö valmis Tallinna linn tervikuna ning lisaks ka Maardu ja Saue linn.
"Ma tegelikult selle nimekirja lõppu jätaksin selle, et laps ei satu karistusregistrisse, ta ei saa karistada. Nimekirja algusesse tõstaksin selle, et see pere saab tegelikult abi," lisas Kaunismäe.
Toimetaja: Liis Velsker