Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Homopaaride kooselu registreerimist võimaldav eelnõu hakkab kuju võtma
Justiitsministeeriumis on valminud kooseluseaduse kontseptsioon, millega ei muudeta küll abielu põhimõtteid, aga võimaldatakse näiteks samasoolistel paaridel oma kooselu registreerida.
Kuigi asi pole veel eelnõu vormis, on justiitsministeerium tegelenud teemaga juba 2009. aastast, mil esimese sammuna avaldati mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs.
Mullu augustis pakkus ministeerium uue parlamendi koosseisu erakondadele välja neli erinevat valikuvarianti mitteabielulise kooselu reguleerimiseks ning palus selles küsimuses nende seisukohti.
Kolm neljandikku parlamendis esindatud erakondadest (Reformierakond, Keskerakond, SDE) leidis, et teemaga tuleks tegeleda ning üks neljandik (IRL) pidas rahuldavaks tänast olukorda.
See andis ministeeriumile signaali, et seadusandja on valmis teemaga edasi minema ning tänaseks on valminud kontseptsioon uuest võimalikust kooseluseadusest. Sellele soovib ministeerium nüüd samuti erakondade tagasisidet.
Kirjas parteidele ja huvirühmadele rõhutab ministeerium, et kontseptsiooniga ei muudeta abielu põhimõtteid ega tehta ettepanekut avada abielu samasoolistele paaridele. Lähtutud on põhimõttest, et suurima kindlustunde partneritele annab registreeritud abielu, ning seetõttu ei halvenda kontseptsioon abielu positsiooni.
Kaks valikut
Kontseptsioon pakub välja lahendada mitteabielulisee kooselu küsimus kahe valikuga: registreeritud kooselu ning registreerimata ehk faktiline kooselu.
Neist esimene tekib seaduse silmis siis, kui kaks poolt sõlmivad notari juures vastava lepingu. See annab partneritele võimaluse kokku leppida, et neile kehtivad teatavate piirangutega üsna sarnased tingimused kui need, mis on abielus olevatel inimestel.
Olulisimaks piiranguks saab see, et registreeritud kooselupaaridel lapsendamiseõigust ei anta.
Samas teeb ministeerium oma kirjas ettepaneku kaaluda teise partneri lapse lapsendamisõigust, kui partneri lapsel ei ole teist vanemat või on teiselt vanemalt hooldusõigus täielikult ära võetud. Eesmärk on tagada lapsele turvaline tulevik ja vältida bioloogilise vanema surma korral sattumist lastekodusse.
Ministeerium on kontseptsioonis jätnud lahtiseks, kas lubada oma kooselu registreerida vaid homopaaridel, kel erinevalt erisoolistest paaridest ei ole Eestis abieluõigust, või peaks kooselulepingu sõlmimine olema sooneutraalne, avatud kõigile, kes seda soovivad kasutada.
Faktiline ehk registreerimata kooselu eeldab ühist last, suhete kestvat laadi, majanduslikku seotust ja veel teisi tunnuseid, mille põhjal saab öelda, et faktiline kooselu on teadlik valik ja sellisena ka soovitud. Kontseptsiooni koostamisel peeti põhjendatuks luua täiendav regulatsioon vaid faktilise kooselu kohta, milles sünnib laps.
Lahenduste eesmärk on kaitsta nõrgema poole ning eeskätt laste huve tulevikus ja mitte sekkuda inimeste privaatsfääri rohkem, kui on hädavajalik. Et tagada lahkumineku puhul nõrgema poole varaliste õiguste kaitse, hindab vaidluse korral faktilise kooselu asjaolusid kohus.
Mullu augustis pakkus ministeerium uue parlamendi koosseisu erakondadele välja neli erinevat valikuvarianti mitteabielulise kooselu reguleerimiseks ning palus selles küsimuses nende seisukohti.
Kolm neljandikku parlamendis esindatud erakondadest (Reformierakond, Keskerakond, SDE) leidis, et teemaga tuleks tegeleda ning üks neljandik (IRL) pidas rahuldavaks tänast olukorda.
See andis ministeeriumile signaali, et seadusandja on valmis teemaga edasi minema ning tänaseks on valminud kontseptsioon uuest võimalikust kooseluseadusest. Sellele soovib ministeerium nüüd samuti erakondade tagasisidet.
Kirjas parteidele ja huvirühmadele rõhutab ministeerium, et kontseptsiooniga ei muudeta abielu põhimõtteid ega tehta ettepanekut avada abielu samasoolistele paaridele. Lähtutud on põhimõttest, et suurima kindlustunde partneritele annab registreeritud abielu, ning seetõttu ei halvenda kontseptsioon abielu positsiooni.
Kaks valikut
Kontseptsioon pakub välja lahendada mitteabielulisee kooselu küsimus kahe valikuga: registreeritud kooselu ning registreerimata ehk faktiline kooselu.
Neist esimene tekib seaduse silmis siis, kui kaks poolt sõlmivad notari juures vastava lepingu. See annab partneritele võimaluse kokku leppida, et neile kehtivad teatavate piirangutega üsna sarnased tingimused kui need, mis on abielus olevatel inimestel.
Olulisimaks piiranguks saab see, et registreeritud kooselupaaridel lapsendamiseõigust ei anta.
Samas teeb ministeerium oma kirjas ettepaneku kaaluda teise partneri lapse lapsendamisõigust, kui partneri lapsel ei ole teist vanemat või on teiselt vanemalt hooldusõigus täielikult ära võetud. Eesmärk on tagada lapsele turvaline tulevik ja vältida bioloogilise vanema surma korral sattumist lastekodusse.
Ministeerium on kontseptsioonis jätnud lahtiseks, kas lubada oma kooselu registreerida vaid homopaaridel, kel erinevalt erisoolistest paaridest ei ole Eestis abieluõigust, või peaks kooselulepingu sõlmimine olema sooneutraalne, avatud kõigile, kes seda soovivad kasutada.
Faktiline ehk registreerimata kooselu eeldab ühist last, suhete kestvat laadi, majanduslikku seotust ja veel teisi tunnuseid, mille põhjal saab öelda, et faktiline kooselu on teadlik valik ja sellisena ka soovitud. Kontseptsiooni koostamisel peeti põhjendatuks luua täiendav regulatsioon vaid faktilise kooselu kohta, milles sünnib laps.
Lahenduste eesmärk on kaitsta nõrgema poole ning eeskätt laste huve tulevikus ja mitte sekkuda inimeste privaatsfääri rohkem, kui on hädavajalik. Et tagada lahkumineku puhul nõrgema poole varaliste õiguste kaitse, hindab vaidluse korral faktilise kooselu asjaolusid kohus.
Toimetaja: Priit Luts