Valitsus toetas valimisea langetamise eelnõu
Valitsus toetas oma tänasel istungil riigikogus algatatud eelnõu, millega soovitakse anda kohalikel valimistel hääletamisõigus juba alates 16. eluaastast.
Seadusemuudatuse jõustumisel, mis eeldab põhiseaduse muutmist, lisanduks potentsiaalsete valijate hulka kuni 24 000 noort.
Valimisea langetamine ei ole võimalik üleöö ja see vajab kahe riigikogu koosseisu heakskiitu. Järgmised kohalikud valimised on aga alles aastal 2017 ja selleks ajaks on võimalik seadus jõustada.
Eelnõu algatajad ehk 29 Reformierakonna ja 12 Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikut eelistavad muuta põhiseadust riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt nii, et praegune koosseis langetaks otsuse enne volituste lõppu ehk enne 2015. aasta märtsikuud ning pärast parlamendivalimisi saaks riigikogu uus XIII koosseis otsuse langetada 2015. aasta jooksul.
Nii justiitsministeerium kui ka siseministeerium avaldasid toetust eelnõule juba varem. Siseminister Hanno Pevkurile teeb enim muret see, et eelnõu autorite sõnul ei kaasne seaduste muutmisega täiendavat kulu, mis ei pidavat paika.
Pevkur märkis justiitsministrist kolleegile Andres Anveltile saadetud arvamuses, et valimisea langetamise puhul on vaja teha rahvastikuregistris tarkvaralisi muudatusi, et valijate hulka arvestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ka 16–18aastased isikuid.
Samuti kasvab valijate arvu tõusust tingituna valijatele saadetavate valijakaartide maht ning valijate nimekirjade maht. Lisaks tuleb arvestada, et Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest valijatele tuleb eelnevalt saata kohaliku omavalistuse volikogu valimise seaduse alusel teatis.
"Seega kuigi eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi, ei vasta see tõele, sest tõusevad valijate arvestuseks tehtavad kulutused," märkis Pevkur.
Justiitsministeerium, mis saatis omakorda seisukoha riigikogule kui eelnõu algatajale, toetab eelnõu ja leiab, et vanusetsensus kui valimisõiguse piirang peab olema demokraatlikus õigusriigis vajalik ning noorte inimeste teadlikkuse suurenedes on riik kohustatud need piirangud muutunud olukorrale vastavalt korrigeerima.
Mitu aastat küpsenud idee
Valimisea langetamist 16. eluaastale kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on riigikogu põhiseaduskomisjon arutanud viimastel aastatel kahel korral.
2012. aasta aprillis toimus põhiseaduskomisjoni sellekohane avalik istung, kus esinesid toonane justiitsminister Kristen Michal, Eesti noorteühenduste liidu noortepoliitika juht Edgar Rootalu ning Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika juht Anu Toots.
Arutelu ajaks oli valminud ka justiitsministeeriumi koostatud analüüs „Valimisea langetamine. Valitud välisriikide kogemus ja õiguslikud kaalutlused“.
Justiitsministeeriumi koostatud analüüsi põhijäreldused olid, et valimisea langetamine ei tingi teiste õiguste või kohustuste muutmist ja et valimisõiguse langetamiseks sobiv vanus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.
Analüüs leidis veel, et valimisea langetamine võimaldab kõrgeimat riigivõimu (või ka kohaliku tasandi mõjutamist) teostada laiemal ühiskonnagrupil, valimisea langetamine mõjub vastumeetmena demograafilisele vananemisele, kuid ta ei kõrvalda seda.
Teist korda toimus samal teemal avalik arutelu põhiseaduskomisjoni 3. juuni istungil. Istungil tutvustas Anu Toots justiitsministeeriumi tellitud ja Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi koostatud analüüsi „Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs – eelhindamine“ tööversiooni.
Toots märkis siis, et valimisea langetamine vähemalt n-ö pilootprojektina oleks kõige mõistlikum kohalike omavalitsuse valimiste puhul.
Uuringute järgi ei erine 16-17-aastaste huvi poliitika vastu eriti täiskasvanute omast - noortest tunneb poliitika vastu huvi 50 protsenti, täiskasvanutest aga ainult 36 protsenti küsitletutest. Parteiline eelistus on noortest 50 protsendil, täiskasvanutest 60 protsentsendil küsitletutest.
Toimetaja: Priit Luts