Port MMS-ist: eksperimenteerimist ei tohiks massidesse lasta
Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port tõdes MMS-i ehk kloordioksiidi n-ö imevõimetest rääkides, et inimkond areneb läbi uute asjade proovimise, kuid selle ülesande on siiani võtnud enda peale peamistelt teadus. Tema sõnul ei tohiks eksperimenteerimist massidesse lubada.
Suletud Facebooki gruppi kogunenud inimesed peavad kloordioksiidi imerohuks, mis ravib kõike alates külmetusest kuni autismi ja AIDS-ini. Lastel kloordioksiidi mürgistusega kaasnevat oksendamist ja kõhulahtisust peavad nad aine ravitoime ilminguks. Terviseameti sõnul on kommuunis ravimise eesmärgil soovitatav naatriumklorit (NaClO2) tugev oksüdeerija, mis muundatakse happelistes tingimustes kloordioksiidiks, mille kohta kasutatakse grupis lühendit MMS.
Port rääkis ETV saates "Ringvaade", et alati on võimalus, et mingi mürk mõjubki organismile hästi ja ravib paljusid asju, kuid MMS-i tuleks tema sõnul kontrollida, et selgitada välja, kas sellega kaasnev hüve ei jää alla sellega kaasnevale halvale poolele.
"Juhul kui see poleks ohtlik aine, siis sellise platseeboefektiga võivad inimesed ju küllalt kaugele jõuda ja ohutute ainetega võib üleüldse mingit sotsiaalset mängu mängida. Aga tegemist on sõna otseses mõttes mürgiga ja ohtliku ainega - on ka surmajuhtumeid olnud. On kindlasti tõsiseks probleemiks, et inimene tegeleb probleemi vale lahendamisega, et inimene lükkab edasi mingeid lahendusi, mis aitaks tegelikult olukorrale kaasa. Selle asemel minnakse pimedasse džunglisse ja kuulatakse ainult seda, mida tahetakse kuulata," rääkis Port.
Ta lisas, et ajaloost on palju näiteid, kus inimesed otsivad probleemidele lahendusi uuel moel, mida varem pole tehtud ja see on tema sõnul loomulik, sest inimesed ongi uudishimulikud.
"Niimoodi inimkond läbi uute asjade proovimise edasi lähebki. Aga me teame, et teadus on võtnud selle ülesande peamiselt iseendale, et teevad need vead ise ära. Sellist eksperimenteerimist ei tohiks lasta ikkagi massidesse. Eriti, kui sa loed, et emad annavad seda 2-aastasele lapsele - mis sest, et tal on kehv olla ja oksendab, aga ma kavaldan, panen mingit moosi juurde, peaasi, et ta selle alla neelaks. See on natuke pöörane," rääkis ta.
Port osutas ka Darwini auhinnale, mis antakse inimestele, kes oma rumalusega demonstreerivad teistele, mida ei peaks tegema ning panustavad rumala hukkumisega inimkonna genofondi paranemisse. Kui me oleksime kurjad ja väsinud, siis ütleksime, et paras, surge ära ja võtke veel rohkem, saamegi teist lahti, aga selle kurb tagajärg on see, et kaasatakse täiesti veendunud vormis inimesi, kes pole milleski süüdi. Nemad kannatavad, eriti lapsed," lisas Port.
Ta usub, et paljud lapsevanemad, kes oma lastele MMS-i annavad, ei soovigi halba, kuid nad tahavad lahendust, mis oleks nende jaoks lihtne.
Pordi sõnul on neid inimesi raske ümber veenda, sest neil on kinnisidee. "Isegi kui sa esitad parimad tõendid, ütlevad nad, et tõendid on nõrgad. Inimeste mõistus teeb neile karuteene - nad on kinni oma idees, kuni mingite tõsiste tagajärgede läbi hakkab vaikselt mõistus tagasi tulema," selgitas ta.
Pordi sõnul aitab kõige paremini ravib MMS-i probleemi aeg.
"Mida rohkem inimesi, kes selle mõtteviirusega pole nakatunud, siis see avalik diskussioon suudab ennast distantseerida ja nad jäävad üksikuks saarekeseks ja õige pea see sureb välja. Aeg ravib seda probleemi kõige rohkem. Aga hea oleks kui laste peal ei katsetataks," ütles Port.
Toimetaja: Merili Nael