Valitsus kiitis heaks Eesti ja India kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe

Video
7.07.2016 11:01
Rubriik: Eesti

Valitsus kiitis täna heaks Eesti vabariigi ja India vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mis võimaldab kohtulikult karistatud isikutel karistust kanda kodumaal. Indias kinnipeetavaid Eesti laevakaitsjaid ei puuduta lepe enne, kui nende kohtuistungid on lõppenud ja lepe on ka Indias heaks kiidetud.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul saab kokkulepet rakendada vaid siis, kui üleandmisega on nõustunud karistatud isik, üleandev riik ja vastuvõttev riik. "Samuti peab karistatud isiku suhtes olema jõustunud kohtuotsus," ütles Kaljurand.

"Lepingu mõte on, et inimesed saaksid kanda karistust oma kodumaal. See ei ole üks-ühele vahetus. Kui meie kodanikud mingil põhjusel peaksid soovima karistust kanda Eestis ja lõpetavad vaidlustamise protsessi, siis me saame hakata seda lepingut ellu viima," ütles Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale".

Kokkuleppe kohaselt peavad kinnipeetavad pärast üleandmist jätkama karistuse kandmist kodumaal, küll aga on Eestil õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas meie põhiseadusega.

Välisminister avaldas lootust, et ka India lõpetab võimalikult kiiresti riigisisese menetluse kokkuleppe heakskiitmiseks ning seejärel saab selle esimesel võimalusel allkirjastada.

Kaljurand tõstatas kokkuleppe küsimuse ka tänahommikuses telefonivestluses India välisministri Sushma Swaraj'iga, kes lubas aidata igati kaasa sellele, et et kokkuleppe saaks võimalikult kiiresti allkirjastada ja jõustada.

Indias vangistuses olevad Eesti laevakaitsjad vahistati kolm aastat tagasi ning mõisteti tänavu jaanuaris pärast pikaleveninud kohtuprotsessi ebaseadusliku relvade omamise ja puuduliku dokumentatsiooni tõttu viieks aastaks vangi. Laevakaitsjad kaebasid otsuse edasi.

Kohtuistungit on kolm korda edasi lükatud ja sisulist arutelu ei ole toimunud.

Nii vangide vahetamist kui neile armu andmist ei saa rakendada, kui kohtuprotsess pole lõppenud.

"Armu andmine saab kõne alla tulla teatud asjaoludel ja praegu spekulatiivselt ma ei oska detailselt kommenteerida. See hakkab sõltuma väga palju sellest, kui palju nad on karistusest ära kandnud, millal ületoomine toimub, kuidas me lepime kokku India poolega jne," rääkis minister.

"Kõik peab olema kooskõlastatud teise poolega - mismoodi nad kannavad Eestis järelejäänud karistust, kas ja mismoodi saab neile armu anda. See peab olema teise poolega kooskõlastataud," ütles Kaljurand.

14 Eesti laevakaitsjat on Indias peredest eemal kolmandat aastat.

Toimetas
Aleksander Krjukov, Merili Nael, Tiina Jaakson

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Libauudised poliitikat mõjutamas

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.
Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit.
Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?
Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.

Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus