Digipädevuse mudel määrab õpilaste digioskused ja -teadmised

Jane Saluorg, Tartu
30.05.2016 22:57
Rubriik: Eesti

Ekspertide töö tulemusena on valminud mudel, millele peavad vastama õpilaste digioskused ja -teadmised erinevates vanuseastmetes.

Riiklikus õppekavas on digipädevus sõnastatud ühe üldpädevusena. Seega on koolide kohustus õpilaste digitaalseid oskusi arendada. Digipädevuse mudel annab aimu, millised on lapsele vajalikud teadmised ja oskused digitaalses maailmas toimetulemiseks, võimaluste kasutamiseks ja probleemide vältimiseks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Digipädevuse mudelis on kirjeldatud viit peamist oskust, millele koolid tähelepanu võiks pöörata: info kasutamine, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.

Haridusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa toonitab neist kahte

"Üks hästi oluline peatükk digipädevuses on sisuloome - kuidas uut teadmist luua ja ise edasi arendada. Selle alateemad on näiteks autoriõigus, ei saa üle ega ümber ka programmeerimisest, mis on üks hinnatav oskus. Samuti turvalisus, kindlasti on hästi oluline, et õpilane oskaks oma seadmeid ja isikuandmeid kaitsta, et ta oskaks oma rühile ja silmadele tähelepanu pöörata jne," rääkis Ääremaa.

Kuna õpilased erinevad oma digioskuste poolest, toimub mudeli järgi digipädevuste arendamine neljas etapis. Mida lähemale gümnaasiumi lõpule, seda spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi oodatakse.

"Esimeselt tasemel näiteks autorõiguste osas peab õpilane oskama arvestada sellega, et internetist kättesaadav materjal võib olla autoriõigustega kaetud ja siis peaks küsima muudatuste tegemiseks autorilt luba. Näiteks 12. klassi lõpus peab õpilane arvestama ja oskama arvestada erinevate õppetöös ja igapäevaelus ette tulevate litsentsitingimustega programmide ja rakenduste kohta ning peaks oskama vajadusel ka ise enda tehtud digitaalset sisu litsenseerida ehk oskama valida korrektse autorilitsentsi tingimuse," selgitas Ääremaa.

Tartu Tamme kooli direktori Vallo Reimaa sõnul on mudeli näol tegemist järjekordse normatiivse dokumendiga. Reimaa sõnul tuleb mudeli kasutuselevõtmisel kõigepealt tagada, et kõikidel koolidel oleks digipöördeks võrdsed võimalused

"Praegu on suur projekt käimas, et kõik Tartu koolid saaksid juhtmevaba internetiühenduse. Võib osta ka koolidele tahvelarvuteid, aga kui ühendused on halvad, siis kasutegur on ka poolik," tõdes ta.

Samuti tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata eeldusoskuste arendamisele, selleks et digipädevuse peamisi punkte arendama hakata.

"Siin on oluline teadvustada, et laps võib olla suur osa päevast infomaailmas, kuid tegelikult ta ei oska sisuliselt selle valdkonna võimalusi kasutada. Isegi Wordi ei oska kasutada, sest ta on lihtsalt suhtlusvõrgustikes," rääkis Reimaa.

Ääremaa sõnul on riigil plaanis alates ülejärgmisest õppeaastast viia läbi koolides ka digipädevuse tasemetöid, et teadmistest ja oskustest koolidele ja õpilastele selgem pilt anda.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus