Lindpriid Tallinna vanalinnas: olematute nõuete järgi sõitvad velotaksod

Velotaksod Vanalinnas (Foto: Allan Rajavee/ERR)
Allan Rajavee
28.08.2016 8:21
Rubriik: Eesti

Tallinna vanalinnas turiste vedavad velotaksod on olnud linnale pinnuks silmas juba aastaid. Sestap keelas linnavalitsus juba eelmise suve lõpul nende tegevuse vanalinnas. Kuigi keeld on märkimisväärselt vähendanud velotaksode arvu, on jäänud munakivitänavatele endiselt viimased sõitjad, kelle tegevust on nii linnal kui ka politseinikel keeruline puuduvate nõuete pärast takistada.

Mullu augustis võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse keelata velotaksoteenus Tallinna vanalinnas. Linnavalitsus kinnitas keeldu käesoleva kevade hakul, mil ajalehes Pealinn ilmus kõlava pealkirjaga artikkel "Velotaksod pole sel suvel Tallinnas lubatud". Loos selgitas linnapea kohuseid täitev abilinnapea Taavi Aas, et kuna riigi tasandil puudub velotaksoteenuse lubamiseks vajalik regulatsioon, siis ei saa omavalitsus elektrimootori ja kondiauru toel liikuvaid kolmerattalisi taksosid vanalinna tänavatele lubada.

Linn paigutas vanalinna sissepääsude keelumärgid, kus öeldakse, et enamkui 80-sentimeetrise tagumise teljevahega motoriseerimata sõiduvahendid ei tohi UNESCO kultuuripärandi nimistusse kantud linnaosas liikuda. Liiklusseaduse paragrahvi 87 lõige 4 järgi ei tohi kaherattaline olla laiem kui 80 sentimeetrit ning kolmerattaline jalgratas laiem kui 125 sentimeetrit, samas on paljud velotaksod lubatust laiemad.

Kuid keelumärgid pole osasid velotakso juhte peatanud, sest sarnaselt eelmistele aastatele olid ratturid kevade saabudes taas munakividetänavatel otsimas kliente ning põiklemas politseipatrullide eest.

Probleem on näidanud paranemise märke

Samas tõdevad nii politsei- ja piirivalveamet (PPA) kui ka kohalikud ettevõtjad, et üle 10 aasta väldanud probleem pole sel suvel nii palju peavalu valmistanud. Ka kesklinna linnaosavanem Alar Nääme märgib, et kui eelmisel suvel oli korraga Raekoja platsil 30 velotaksot, siis sel suvel sellist pilti enam ei näinud.

Kuid siiski on Näämele pinnuks silmas need vähesedki kolmerattalised, mis vanalinna tänavatele on hoolimata keelust jäänud. Linnaosavanema sõnul sooviks linn pakkuda velotaksofirmadele konkreetseid tingimusi ning lepinguid, kuid riik eesotsas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga pole loonud selleks vastavat seadusandlust.

"Mõistagi suhtleme [velotaksoettevõtetega - toim], kuid saame rõhuda vaid heale tahtele ja mõistmisele, sest linna asutustel puudub sel teemal pädevus. Meil ei ole neile pakkuda konkreetseid tingimusi ega saa sõlmida lepingut ning järelikult pole võimalik ka nende tegevust kontrollida," märgib Nääme.

Seaduseta lindpriid

Seega tegutsevad praegused velotakso juhid, kes julgevad Viru, Harju või Nunne tänava piirkonnas vanalinna siseneda, sisuliselt lindpriidena, keda on aga tabamise korral üldjoontes väga keeruline karistada.

Nimelt on leidnud velotaksode juhid suhteliselt labase, kuid siiski tõhusa viisi, kuidas trahvikviitungit vältida: parkides kolmerattalise näiteks Raekoja platsile, istub kliente ootav taksojuht enda sõiduvahendi tagumisele istmele. Kui korrakaitsjad tulevad juhti korrale kutsuma, siis väidab ta end olevat tavaline reisija, kellel pole aimugi, kus ratta juht asub.

Rääkisin mitme tänavalt kliente püüdvate vanalinna restorani majaesindajaga, kelle sõnul pole harv olukord, kus velotakso tagaistmel puhkav juht naudib suvisel tööpäeval õlut või siidrit ning siirdub pärast pausi taas tänavatele. Kui restoranide töötajad proovivad juhte korrale kutsuda või neid ära ajada, siis saavad nad tavaliselt pehmelt öeldes ebaviisaka sõimu osaliseks.

Probleemi kaardistamine on keerukas

Nääme väitel teeb ka linnaosa jätkuvalt koostööd politseiga, et velotakso juhte korrale kutsuda. "Politsei on määranud trahve ja ka sõidukeid teisaldanud, kuid naeruväärselt väikesed trahvisummad ei avalda mõju," möönab Nääme.

Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Jelena Mirošnitšenko sõnul saavad korrakaitsjad tegeleda velotaksodega ainult siis, kui nad rikkuvad liiklusseadust või häirivad oma tegevusega teisi liiklejaid.

Seejuures puudub PPA-l velotakso juhtide rikkumisi puudutav statistika, kuna nende rikkumistes on juht märgitud kui jalgrattur, mitte eraldi velotakso juht. Seega ei saa täpselt eristada, millise rikkumise saatis korda n-ö tavaline jalgrattur ja millise velotaksojuht, kuna see lihtsalt ei väljendu statistikas. Enamik velotaksode rikkumisi fikseeritakse muu rikkumisena liiklusseaduse paragrahvi 259 järgi.

Mirošnitšenko väitel on politseinikud sel suvel alustanud menetlust mitmekümnete velotaksojuhtide osas ning igal kuul on vormistatud kümneid väärtegusid. Arvestades eelpool toodud fakti, et tänavusel kevad-suvisel turismihooajal on velotaksode arv märgtavalt vähenenud, siis võib oletada, et enamik karistada saanutest on korduvad rikkujad.

PPA: patrullid hoiavad silma peal, kuid asjatult ei karista

Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht lisab, et PPA on uurinud liiklusõnnetusi, kus üheks pooleks on velotakso. "Üks velotaksojuht rammis poeust ja teine põrkas ülekäigurajal kokku sõiduautoga. Meenub ka õnnetus juulist, kui velotakso sõitis otsa sadama läheduses kõndinud 62-aastasele soomlannale," meenutab Mirošnitšenko.

Ta märkis, et mullu peeti kinni ka alkoholi tarvitanud juhte, kuid sel aastal joobes selliseid juhtumeid olnud ei ole. "Teame, kus velotaksod liiguvad ja milliseid teekondi nad sadamasse jõudmiseks kasutavad. Probleemsemad piirkonnad on vanalinn ja reisisadamate ümbrus. Kui politseinikud näevad velotaksosid, hoitakse kolmerattalistel silma peal ning korrakaitsjad käivad neid kontrollimas," kinnitab Mirošnitšenko.

Seejuures aga rõhutab ta, et politsei tagab avalikku korda ning viib läbi liiklusjärelevalvet. "Kui velotaksod ei riku seadust ning ei häiri oma tegevusega inimesi, ei ole põhjust politseinikel nende tegevusse sekkuda," leiab Mirošnitšenko.

Ministeerium ei näe kaalukat vajadust regulatsiooni järele

Linnaosavanem Alar Nääme arvab, et kuni velotaksod seiklevad mööda pealinna tänavaid ilma kindlate nõueteta, peaks kolmerattalised üldse liiklusest eemaldama. "Kuni valdkond on reguleerimata, on see ka kontrollimatu ja nii kaua ei tohiks minu hinnangul üldse velotaksosid linnaliikluses olla. Seega ei saa praeguse olukorraga absoluutselt rahul olla," möönab Nääme.

Tema väitel püüab pealinna transpordiamet leida koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajatega lahendust ning jõuda seadusemuudatuseni, millega antaks järelevalve linna asutuste pädevusse.

MKM-i veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnul ei pea ministeerium, aga mõistlikuks ühegi teenuse pakkumise tõkestamist, kui selleks puudub kaalukas vajadus. "Seetõttu ei antud ka ühistranspordiseaduse muudatusega kohalikele omavalitsustele õigust tasulise sõitjateveo teenuse, sealhulgas velotaksoteenuse tõkestamiseks. Näiteks andes välja kindel arv tegutsemisõigusi," põhjendab Salmu MKM-i otsust.

MKM: omavalitsusel on õigus kehtestada nõudeid

Kuid Salmu sõnul pole omavalitsuse käed nii seotud, kui seda Nääme väidab. "Oluline on tagada minimaalsed ohutus- ja tarbijakaitsenõuded ning nõuetest kinnipidamine. Seetõttu võimaldati muudatusega lisaks motoriseerimata transpordivahendile kehtestada kohaliku omavalitsuse õigusaktiga nõuded ka mootoriga jalgratta ja muu ühistranspordiseaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamisele tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses," selgitab Salmu.

"Taksovedu on kohaliku olemusega ning ühistranspordiseaduse välja töötamisel [eelmisel aastal - toim] oodati kohalike omavalitsuste ettepanekuid, kuidas olemasolevaid probleeme lahendada," lisas MKM-i veondustalituse juhataja. Salmu märgib, et tol hetkel velotaksoteenuse osas sisulisi ettepanekuid ei esitatud, mistõttu ei tehtud seadusega ka suuri sisulisi muudatusi.

"Ka käesoleval suvel Tallinna transpordiameti ning velotaksoteenust pakkuvate ettevõtetega kohtumisel tõdeti, et suur osa küsimustest on seadustega reguleeritud, mistõttu olulisi muudatusi seadusandluses teha ei ole vaja," leiab Salmu. Tema hinnangul on praegu puudujäägid hoopis nõuete täitmise kontrollimises ehk seadusega reguleeritud on liiklusreeglid, sõidukite nõuded, hinnad, hinnakirjad ja teeninduskeel.

"Küll aga vajavad üle vaatamist nõuded teenust pakkuvale juhile ning asjaolu, kas teenuste pakkumiseks kasutatavale jalgrattale peaks olema kehtestatud lisanõudeid näiteks turvarihmade näol," lisab Salmu.

Niisiis tegutsevad velotaksod seadusandlikus vaakumis, kus ühelt poolt linn keelab nende tegevust viidates nõuete puudumisele, teiselt poolt aga ei näe ministeerium otsest vajadust teenuse tõkestamiseks.

Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Jelena Mirošnitšenko sõnul ootab aga PPA, mille kordnikud peaksid järelevalvet tegema, just seadusandlust, mille abil saaks teha ettekirjutusi ettevõtetele, mis on nõudeid rikkunud. Aga nagu linnaosavanem Nääme ütles: "...olematute nõuete järgimist pole, aga võimalik jälgida või rikkumise eest karistada."

Olde Hansa: velotaksod ohustavad kliente, kuid olukord paraneb

Vanalinna ühe suurima toidlustusasutuse Olde Hansa restoranijuht Aile Laansalu sõnul tegid Olde Hansa ja restorani Peppersack omanikud kesklinna linnaosavalitsusele mitte-ametliku pöördumise, kus märgiti, et velotaksod ohustavad nende kliente. "Me oleme siin kallaku peal mõlemad ja kui siit alla kihutatakse, siis on siin ohtlikke olukordi tekkinud. Nende juhtumite puhul oleme pidanud enda külastajaid lohutama ja rääkima neile sellest, et tegelikult on Tallinn väga turvaline, kuid nemad [velotakso juhid - toim] kihutavad edasi," räägib Laansalu.

Ühtlasi nendib Olde Hansa restorani juht, et linnavalitsus pole piisavalt teavitanud Tallinnat külastavaid turiste, et kolmerattaliste liikumine vanalinna on keelatud. "Selles osas võiks inimesi rohkem teavitada küll. Ma ütleksin, et ärid teavad, kuid meie külalised mitte," sedastab Laansalu.

Kuid sarnaselt linnaosavanemale ja PPA-le tunnistab ka Laansalu, et probleem pole praegu enam nii suur. "Vanasti oli neid ikka kümneid ja kümneid ning olukord läks tõesti väga ohtlikuks, kuid praegu on olukord paranenud, sest olen näinud Olde Hansa ümbruses vaid ükskikuid velotaksosid, kuid võib olla näen ma seda probleemi liiga lokaalselt," arutleb Laansalu.

Velotaksod võiksid olla midagi väga ägedat ja Tallinnale omast

Ühtlasi märgib Olde Hansa restoranijuht, et kui velotaksoteenus siiski nutikalt ära korraldada, võiks see olla väga tore ja vajalik teenus. "Kui seal oleks mingisugune teenindus- ja sõitmisetikett ehk elementaarne viisakus ning nad presenteeriksid ennast mingi kindla kontseptsiooni alusel, siis võiks sellest teha midagi väga ägedat ja Tallinnale omast," leiab Laansalu.

"Minu arvates praegu peletavad velotaksod külalisi eemale ja nende tegevus rikub ka kohalike elanike ning äride elukeskkonda," lisas Laansalu. Sestap märgib Olde Hansa restoranijuht, et tema isikliku arvamuse kohaselt on velotaksode probleem minemas ise-lahenemise teed, sest pigem on näha linnapildis tühje velotaksosid, sest turistid on hakanud neist eemale hoidma.

"On mõned üksikud hulljulged pered, kes teevad lastega lõbusõite, kuid mina isiklikult ei julgeks nendega sõita, sest see teenus praegusel kujul ei tundu usaldusväärne," möönab Laansalu.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016
Täna 21:35

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol
Täna 14:05

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!