Pevkur: valitsus ei ole sätestanud ühtegi kvooti endale piiriks
Pagulaskvoodi küsimuses läheb valitsus läbirääkimistele ilma numbrilise ülempiirita, kuna siseminister Hanno Pevkuri sõnul sõltub Eestile sobiv määr pagulaste sotsiaalsest staatusest.
Pevkur keeldus tänasel valitsuse pressikonverentsil nimetamast Eestile sobivat ülempiiri, kuna väitis, et vastuvõetav pagulaste hulk sõltub nende sotsiaalsest taustast – kas Eestisse saabub näiteks rohkem orbe, tööealisi elanikke või vanureid –, kuna sellest sõltub, kui suur on Eesti võimekus nendega toimetulekuks ja nende lõimimiseks ühiskonda.
"Kui mul on läbirääkimistel kaasas üks number, siis meil ei ole mänguruumi ja me paneme end väga lukku, aga mul on kaasas mandaat läbi rääkida. See saab olla selges seoses rahvastiku suurusega,“ põhjendas Pevkur.
Seevastu BNS avaldas täna, et ministeeriumide analüüsi alusel valminud siseministeeriumi memorandumi järgi on Eesti suuteline vastu võtma 84–156 põgenikku kahe aasta jooksul. ERR-i uudisteportaalile öeldi ministeeriumist, et see dokument on kahetsusväärselt lekkinud ning selle sisu avaldada ei saa.
Pevkur kommenteeris ERRi uudisteportaalile, et valitsus ei lähtu oma seisukoha kujundamisel nimetatud dokumendis välja pakutud piirarvudest.
"Valitsus kujundas oma seisukohad, mis räägivad Eesti õiglasest proportsioonist suhtena nii EL-i majanduse kui rahvastiku suurusesse. Kabinetiaruteludes arutasime loomulikult ka meie võimekust, kus arutelust käisid läbi erinevad numbrid. Valitsuse seisukohad on need, millest ma EL-is kolleegidega suheldes lähtun ja valitsuse seisukohad ei sätesta ühtegi konkreetset numbrit," kinnitas Pevkur.
"Ainuke konkreetne number, mis täna teada, on Euroopa Komisjoni ettepanek - 1064 pagulast kahe mehhanismi peale. Ehk valitsus ei ole sätestanud ühtegi kvooti endale piiriks. Meie eesmärk on teha Euroopa Komisjonile selgeks, et Eestile pakutud kvoot on ebaõiglane ja mittesobiv ning kohustuslik kvoot pole lahendus. Küll peame mõistma vajadust aidata Itaaliat ja Kreekat nende mures, nii nagu soovime, et nemad mõistaksid meid meie muredes. Seetõttu peame olema senisest avatum oma pagulaspoliitikas," selgitas Pevkur ministeeriumi dokumenti kommenteerides.
Leedu on teatanud valmisolekust võtta vastu 250 pagulast, ehkki peaminister Taavi Rõivase sõnul pole ei Läti ega Leedu valitsused oma arvamust veel lõplikult kujundanud. Siiski kinnitas ta, et Leedu pakutud 250 on samuti korrelatsioonis riigi suurusega, millest lähtub ka Eesti.
„Nii Läti kui Leedu peaministrite hoiakud on Eesti valitsuse seisukohtadega küllalt sarnased. Lähtekoht on sama: see pakutud kvoot meile ei sobi. Peame tegema Euroopas tõsist tööd, et selgitada, miks meie lähenemine oleks õiglasem,“ ütles Rõivas.
„Argument, mis meil on – arvestada riikide suurusi –, on tõsine. Paljud Euroopa riigijuhid on omavahelistes vestlustes toetanud kohustuslike kvootide kehtestamist, aga ka nemad saavad aru meie argumentidest. Ees on tõsine töö, et selgitada, miks see pakutud arv 1064 meile ei sobi, et see on ebaproportsionaalselt suur. Töötame selle nimel, et seda vähendada,“ kinnitas Rõivas.
Riigikogu kinnitab Eesti seisukoha pagulaskvoodi küsimuses homsel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon istungil. Siseminister Hanno Pevkur esindab Eesti seisukohti 15.-16. juunil toimuval EL-i justiits- ja siseasjade nõukogus.
25. – 26. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu istung, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad Euroopa rändepoliitikat, seal esindab Eestit peaminister Taavi Rõivas.
Toimetaja: Merilin Pärli